/nginx/o/2018/09/03/11377156t1h8ea6.jpg)
Töötan Tartu volikogus aastast 2013, eelmisel aastal tegin Facebookis grupi, et tartlased ja valijad saaksid arutada nende elu puudutavaid küsimusi. Enamasti kirjutavad seal Annelinna elanikud ja kõige suurem probleem, millele nad lahendust ootavad, on alkohoolsete jookide tarbimine avalikus kohas, sealhulgas mõnekümne meetri kaugusel lastele mõeldud mänguväljakust. Sellest murest kirjutas eelmisel nädalal ka Tartu Postimees. (TPM, 24.8).
Probleem ei ole tekkinud ühe päevaga, vaid on kestanud juba mitu aastat.
Toon näiteid Tartu veebilehelt rubriigist «Ametnik vastab». Mais 2015 kirjutas Annelinna elanik Nikolai Ivanov, et alkoholi tarbimise lubamisega Annelinnas on tekkinud päris suur mure. «Mõne pingi peal nüüd istuvad asotsiaalid ja alkoholikud, kes tarbivad kanget alkoholi. Ja mure ei ole isegi tarbimises, vaid selles, et nad urineerivad seal samas. /…/ Tavalise inimese märkuse peale nad vastavad agressiivselt: «Mis sinu asi on!» Toimub see praktiliselt iga päev.»
Ivanov leiab, et kõige parem lahendus oleks eemaldada sealt pinged, aga esialgu võiks seal mõnikord politseipatrull käia.
Läinud suvel pöördus sama rubliigi kaudu linnavalituse poole Annelinna elanik A. N., kes küsis, milleks paigaldati istepingid Annelinna keskuse ja Prisma vahele jalakäijate teele. Kaunase pst 81 vastas oleva pingi on tema sõnul pidevalt hõivanud kõrval asuva alkoholikaupluse kliendid, kes tarbivad alkoholi. Jalakäijate teel on palju lapsi, samas kõrval on kaks suurt mänguväljakut, sinna minnes peavad lapsed joodikutest mööda saama. «Kas tõesti arvate, et see on lastele hea näide? Alkoholipood juba ise on probleem kõrval viibivate kahtlaste inimeste pärast. Sellele lisaks on nüüd ka joodikutele mõelnud puhkamisala. Minu ettepanek on alkoholikaupluse lähedale paigaldatud istepink ümber tõsta kaugemale.»
Sama küsimuse juurde pöördus Annelinna elanik P. V, kes päris ennetavalt, kas on mõeldud, et kui planeerida alkoholi poe juurde pargipingid, siis kes neid suure tõenäosusega kasutavad.
Pöördumised ei jäänud küll vastuseta, mis annab kinnitust, et linnaametnikud on probleemist teadlikud olnud vähemalt kolm aastat, kuid kahjuks on mure üksnes süvenenud.
Ma ei tea, kui palju on nende probleemidega tegelenud Annelinna selts, mille eesmärk on seista oma linnaosa kogukonna huvide eest.
Teema kerkis Facebooki grupis uuesti augusti keskel, kui annelinlase Jelena Jefimova postituse alla kirjutati üle 200 kommentaari, kus ollakse ühel meelel, et kannatus on otsas ja on aeg midagi ette võtta.
Nad lärmavad, ropendavad, vastavad agressiivselt märkustele, seletavad midagi mängivatele lastele, magavad purjuspäi pinkide peal ja põõsaste all.
Tartu Postimees küsis, kas süüdi on viinapoed või pingid. Ja küsis ka, kes aitaks. Minu seisukoht on, et aidata võib ainult seadus. Vaadakem, kuidas korrakaitseseadus sätestab avalikus kohas käitumise nõuded.
Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Keelatud on tarbida alkoholi ning reostada, rikkuda, hävitada avalikus kasutuses olevat asja.
Annelinna jalutustee on ju ometi avalik koht. Kas inimesed, kes joovad alkoholseid jooke avalikus kohas, käituvad häirivalt? Jah.
Nad lärmavad, ropendavad, vastavad agressiivselt märkustele, seletavad midagi mängivatele lastele, magavad purjuspäi pinkide peal ja põõsaste all. Nad reostavad ja rikuvad vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks mõeldud avalikke kohti. Tihti pilluvad prügi maha. Selline käitumine on seadusevastane.
Alkoholi joomist avalikus kohas reguleerib ka alkoholiseadus. Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on lubatud lihtsustatult öeldes restoranis, baaris või kohvikus, kus neid jooke müüaksegi kohapeal joomiseks. Peale selle võib kohalik omavalitsus määrata koha, kus alkoholi tohib avalikus kohas tarvitada. Tartus on selline paik juba aastaid olnud Pirogovi plats, mis asub raekoja taga Toome jalamil. Seejuures on praegune kord, et luba kehtib märtsi keskpaigast oktoobri keskpaigani ning kell 10–23.
Seega, kui loogiliselt mõelda, peaks omavalitsusel olema ka õigus märgistada kohti, kus alkoholi tarbimine on keelatud, ja asi oleks kõigile selge.
Annelinna paviljonidele võikski panna alkoholi tarbimist keelava märgi. Neile, kes vabas õhus jutustada ja selle juurde jooki pruukida soovivad, võiks leida linnas muu mugava ja hubase koha. Nad on ju ka inimesed.
Kavatsen lähimal ajal pöörduda Tartu linnavalitsuse poole ettepanekutega, kuidas olukorda parandada. Enne seda arutan teemat ja võimalikke lahendus Keskerakonna Tartu piirkonna juhatusega.