/nginx/o/2018/09/03/11377151t1hc0c8.jpg)
Oma esimesel töökohal Tartu rajooni remondi- ja ehitusvalitsuses nägin töölaua tagant pealt Maarja kiriku torni lammutamist.
Minu töökohast üle tänava asunud kiriku torni tellingute ehitamine ei pälvinud esmalt mu suuremat tähelepanu, kuigi olen just Maarja kirikus ristitud. Kuid 1956. aasta septembrikuu esimestel päevadel hakkasid töömehed ootamatult hoopis kiriku torni lammutama. Torni igas nurgas seisis noor mees, kang käes.
Minu tollane kolleeg Eduard Metsik, kes oli Eesti Vabariigis olnud perekonnaseisuametnik, juhtis ärritunult meie tähelepanu toimuvale: «Mehed, kaege aknast välla ja pidage minu sõnu meelen. Tuleb aig, kui kõigil noil, kes praegu jumalakoda lõhuvad, võetakse pääd maha!»
Pakun loo juurde foto oma kollektsioonist: Tartu Maarja kiriku torn ajal, kui sellest oli üks korrus lammutatud ja üks veel alles. Foto tegi Eduard Selleke salaja Tartu linna peaarhitekti Arnold Matteuse korterist, mis asus veetorni kuuendal korrusel.
Kuid 1956. aasta septembrikuu esimestel päevadel hakkasid töömehed ootamatult hoopis kiriku torni lammutama.
Aastaid hiljem kohtasin Tartu-Tallinna rongis üht tookordset torni lammutajat. Ta rääkis muu hulgas, et oli jäänud tol ajal pärast teisigi tööle ja lammutas ära ka torni sisenurgad esimesel korrusel. Olevat saanud selle eest veel tuusiku Krimmi.
Pärast, kui kiriku põrand oli lammutatud, selgus siiski, et torni vundament on alles, seda ei olnud lammutatud. Igatahes tollel rongisõidul see mees küll ei kahetsenud, et kiriku lõhkumisel kaasa lõi.
Õnneks ei ole see aeg saabunud, kui kiriku lõhkujatel päid võetakse, kuid kahjuks ei ole edenenud ka Maarja kiriku taastamine. Oleme ju oodanud Eesti laulupeokiriku taastamist juubelilaulupeoks.
Kogudus üksi ei jõua kokku koguda raha, mis kiriku taastamiseks vaja läheks, kuid Maarja kiriku taastamise toetamine Eesti riigi poolt on paljude tartlaste ootus enne suurt juubelilaulupidu.
/nginx/o/2018/09/03/11377152t1h4151.jpg)