Vokiputitajad hakkavad lapsi harima

Praegu veel parandab Ilmar Part jalgrattaid oma koduõuel, kus seltsiks ka majavalvur Muhv, aga õige pea kolivad tema ja teised jalgrattaputitajad Anne noortekeskusesse.

FOTO: Margus Ansu

Tänapäeval ei ole ilmselt enam tavatu, et 11-aastasel poisiklutil pole õrna aimugi, mis võiks olla dünamo ja mida on laagril pistmist jalgrattaga.

Just sellist teadmatust elementaarsest mehaanikast nägi kogenud jalgrattaaktivist Ilmar Part koos keskkonnahariduskeskusega korraldatud jalgrattakoolis.

Tema lapsepõlves tuli oma kaherattalist tavaliselt ise putitada, kuid tänapäeval teevad täiskasvanud lihtsamad tööd ise ära või eelistatakse sõiduvahend parandusse viia.

Osaliselt just seepärast, et lapsed-noored õpiksid oma jalgratast ise parandama, alustabki õige pea Anne noortekeskuses tegevust mittetulundusühing Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas.

Odav ja hariv

Part rääkis, et töökojas saab igaüks ise oma ratast parandada. Kuna tehas saab politseilt ka hunniku jalgrattavrakke, võib tulla ja panna tükkidest kokku omaenda voki. Kõik vajalikud riistad on käepärast ning kui ise ei oska, siis õpetatakse.

«Muidugi võivad nad ka meile maksta, et me ratta korda teeks, aga oleks hea, kui nad seda ise õpiksid,» arvas Part.

Mõte on selles, et endale ratta tegemine või selle parandamine oleks võimalikult odav. Pardi sõnul võib tasuda ka tööjõuga – näiteks ehitad juppidest ratta endale ja teise veel tehasele, mahamüümiseks.

Lisaks eraviisilisele töökojas käimisele on plaanis korraldada lühikesi kursusi, võib-olla ka huviringi. Seda aga alles kevadel, sest talvel on neljal putitajal – peale Pardi veel Edgar Prassil, Mihkel Salkil ja Maarius Utsol – ees hulk tööd politseilt linnale antud ja sealt mittetulundusühingule edasi saadetud vrakkide parandamisega.

Linna õigusteenistuse vanemjurist Helle Uusorg rääkis, et politseilt on jalgrattaid saadud juba kolmel korral ning kõlblikud on antud lastekodudele.

Peale korralike sõidukite on aga ka sadulaid, raame ja rattaid, millega eraldi pole midagi peale hakata.

Eelmisel suvel parandasidki nüüd MTÜ teinud mehed linnale 16 jalgratast, mis antakse suurperedele. Rattajupid saab tehas kätte täna ning see on Uusoru sõnul töötasuks suvel tehtu eest.

Uusorg lisas ka, et kui verivärske ühing saab kõik kenasti jooksma, ei ole välistatud ka edaspidine koostöö.

Teine katse

Rattaputitamise mõte ei ole uus. Kunagi tegutses samal põhimõttel jalgrattatöökoda pärmivabrikus, aga pärast hoone sulgemist ei olnud kusagil tööd jätkata.

Selle töökoja juht Tuuli Trikkant on praegu Eestist eemal, kuid Part lootis, et tagasipöördumisel võiks temagi ehk jalgrattatehasega ühineda.

Kadunud rattad

• Kolmapäeval, 9. novembril on omanikel viimane võimalus tagasi saada rattaid, mis on politsei käes olnud vähemalt aasta.

• Rataste hulgas saab ringi vaadata politsei peamajas Riia 132 kell 13–16.

Tagasi üles