Tartu Ülikooli raamatukogu ootab ohtlik lammutustöö

Tartu Ülikooli raamatukogus on suures koguses asbesti näiteks ventilatsioonikambri heledas soojustuskihis, mis on kaetud ehituskangaga, kuid ka soojatorude isolatsioonis. Foto: Sille Annuk

Saastekvoodi raha eest Tartu Ülikooli raamatukogus tehtavaile ehitustöödele eelneb üliohtlik lammutus, sest kolmekümne aasta vanuse maja keldris kasutati omal ajal isolatsioonimaterjalina asbestisegusid.

Raamatukogu lisasoojustamiseks ning kütte- ja ventilatsioonivõrgu ümberehituseks kuulutab AS Riigi Kinnisvara (RKAS) lähiajal välja kordushanke. Esimese hanke tunnistas ettevõte septembris nurjunuks, sest odavaim pakkumus ületas eeldatud kuni 4,4 miljonit eurot 1,8 miljoni võrra.

Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi ütles, et see, kas raamatukogu saab asbestikoristuse ajal tööd normaalselt jätkata, selgub siis, kui RKAS on ehituslepingu sõlminud ning ehitaja koos raamatukoguga tööde plaani paika pannud.

Töö mitu korda kallim

Ohutuseeskirja kohaselt peab asbestitööde kava olema vähemalt seitse päeva enne tööde alustamist antud tööinspektsioonile ülevaatamiseks. Inspektsiooni nõudmise korral veendutakse kava ohutuses kohapeal ning kui tarvis, tehakse sellesse täiendusi.

«Kui töid on võimalik korraldada raamatukogu töötajaile ja külastajaile ohutult, siis otsest vajadust raamatukogu kasutamist piirata ei ole,» nentis Indrek Avi. «Aga kui on oht, et asbestitolmu võib sattuda kasutatavaisse ruumidesse, peab kindlasti seiret tegema.»

Avi lisas, et üks ohutusabinõusid on lammutustööde tsoonis alarõhu tekitamine.

Asbestieemaldus on seni kaunis harv nišitöö, milleks suutelisi firmasid saab Eestis lugeda ühe käe sõrmedel.

Üks selliseid, Viljandi firma Engineering Service Const-ruction (ESC), lõhkus mullu Tartus Jakobi 2 Philosophi-cumist välja umbes 40 tonni asbestmaterjale.

ESC juhatuse liikme Olev Ustinovi sõnul oli vanasse keemiahoonesse paigaldatud asbestbetoonist ventilatsioonitorusid ning tarvitatud isolatsioonimaterjalina asbestkangast. Kaheksast mehest koosneval brigaadil tuli rassida eluohtliku materjaliga ligi kaks kuud.

«Asbestile lisab ohtlikkust see, et osakesed on ülikerged ja hõljuvad lammutuskohal õhus mitu päeva, kuid asbestitolm pole silmaga nähtav,» märkis ta.

Ustinovi sõnul on asbestitööd mitu korda kallimad muist lammutustöist. RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Madis Idnurme sõnul ei saa Tartu Ülikooli raamatukogus ees seisvate asbestitööde mahu alahindamine olla esimese ehitushanke nurjumise põhjus.

«Kuna lammutustööde osakaal kogumahust on üsna väike, siis on selle mõju kuludele marginaalne,» kinnitas Madis Idnurm. «RKAS ei ole asbestitööd kindlasti alahinnanud.»

Asbest kui katk

Asbestiks nimetatakse poolt tosinat silikaatmineraali, mida on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning kaevandatakse tänini Brasiilias. Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele, ei aurustu ega lahustu vees ning on keskkonnas väga stabiilne.

Kopsukoe sidekoestajana loetakse aga asbesti väga ohtlikuks kopsuvähi tekitajaks, samuti kõri-, mao- ning soolevähi tekitajaks. Ainuüksi Suurbritannia hindab asbestikahjustustesse surijate hulgaks 3000 inimest aastas, Euroopas kokku on see arv umbes 10 000.

Euroopa Liidus on 1999. aastast keelustatud enamik asbestiliike.