Kredexi remonditoetus näib ühtaegu nii taeva kui põrgu kingitus

Nisu 33 / Kannikese 6 korteriühistu esimees Birgit Valo on tehtuga rahul. Maja on korda saanud ja igakuised kommunaalarved varasemast väiksemad.

FOTO: Margus Ansu

Tartu korteriühistud teevad justkui Kreekat. Kredexi pakutavasse tagastamatusse remondiabisse suhtutakse suure kõhklusega, kuigi kasinusmeetmete asemel peaks see tähendama hoopis väiksemaid arveid ja ilusamat elu korras majas.

«Mina isiklikult ei mõista seda,» imestab korteriühistu Nisu esimees Birgit Valo. Ühistu Nisu on lõpetanud 49 korteriga maja aadressil Nisu 33 / Kannikese 6 remondi. See on üks 17 Tartu korteriühistust, kes on küsinud ja saanud Kredexilt renoveerimistoetuse.

17 kortermaja on riigi suuruselt teise linna kohta väga vähe, kui arvestada, et Kredex on toetust eraldanud enam kui 200 majale üle riigi ja et Tartus on arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raidi sõnul hinnanguliselt 600 suurt kortermaja, mis vajaksid ajakohastamist ja Kredexi toetust.

Tartu korterelamutest on tööd lõppenud ja Kredexi väljamakse tehtud Sangla 29, Nisu 33, Õnne 20, Riia 31, Raudtee 46, Tiigi 13 ja Tammsaare 5 korterelamule.

Kredexi andmeil on Tartu maakonnas toetus eraldatud üheksale kortermajale, Jõgevamaal kõigest ühele ja Valgamaal kolmele.

Kredexist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15, 25 ja 35 protsendi ulatuses.  Toetus on mõeldud eelkõige Kredexi soodusintressiga pikaajalise korterelamute remondilaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.

Mõistagi saab kortermaja korrastada ka Kredexi toetuseta ja laenuta, ka tasapisi remondifondi kogudes, kuid korraga remontides saab soovitud tulemuse kiiremini, tehtud kulutused tasuvad end kiiremini ära ja peale selle aitab Kredexi toetus tasuvust veelgi suurendada.

Külm, palav, hallitus

Korteriühistu Nisu maja vaevasid ilmselt kõik Nõukogude ajal ehitatud maja tüüpprobleemid.

Selles 1984. aastal valminud ühetoruküttesüsteemiga majas oli nii kortereid, kus temperatuur küündis talvel 27 kraadini ja tuli aknaid pärani hoida, kui ka neid, kus temperatuur jäi tagasihoidliku 13 kraadi tuuri. Kütte eest maksid kõik korterid ühtviisi ruutmeetrite alusel. Hulk kortereid hallitas ja süsihappegaasisisaldus õhus ületas norme kaks korda.

Aga nüüd on suuremad remonditööd valmis – nipet-näpet, mis ka palju maksab, on veel teha ning ühistu esimees Valo ei jäta kahtlust, et ettevõtmine end õigustas. Töid kavandati juba enne Kredexi toetusest teada saamist. Remondi maksumuseks kujunes 351 000 eurot.

Kuna soojustusega saadi põhiosas ühele poole juba eelmise kütteperioodi kestel, on selge tõestus käes, et küttekulud kahanesid. Energiasääst on vähemalt 42 protsenti, kuid sel ajal, kui see arvestus tehti, oli maja sokkel ja ka mõni koht fassaadist veel soojustamata.

Ühistu Nisu juhatuse liige Rivo Teppo ütles, et see lubab arvata, et tegelik energiasääst tuleb veelgi suurem.

Birgit Valo ütles, et tema 42-ruutmeetrises korteris ulatusid enne remonti ainuüksi küttearved talvel üle 100 euro kuus. Pärast remonti ei tõusnud kogu kommunaalarve üle 100 euro, aga seal sees on lisaks küttele ka vesi, kanalisatsioon, prügivedu, hooldusfond ja laenumakse.

«Korterid, mis hallitasid, enam ei hallita, majas on ühtlane temperatuur ja maksmine käib ühistel alustel,» ütles Rivo Teppo. Peale selle on maja küte ümber ehitatud kahetorusüsteemile, mis lubab igal korteril kütet timmida oma maitse järgi ja kodunt pikemaks lahkudes kütte üldse maha keerata.

Õnnestunud remondi eelduseks oli Valo ja Teppo sõnul põhjalik eeltöö. Kogu suurprojekt võttis aega umbes poolteist aastat. Hoolimata töömahukusest ühistu juhatusele soovitavad Valo ja Teppo sama tee ette võtta ka teistel ühistutel.

Kõhklusi jagub

Kredexi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleri arvates on tartlaste leiget huvi rekonstrueerimistoetuste vastu võimalik seletada asjaoluga, et Tartus on kaugkütte hind odavam kui Eestis enamasti ja ei ole majanduslikku motiveeritust. Peale selle ei taha inimesed tema kogemuse järgi kuidagi uskuda, et kui maja korda teha, siis maksekoormus väheneb.

Sedasama mõtet jagab ka riigikogus äsja moodustatud korteriühistute toetusrühma esimees Margus Hanson.

«Võetakse laenu ja Kredex pakub oma toetusi selles võtmes, et energiakokkuhoid annab rahasäästu ja selle säästu eest remonditakse nii, et kuumakse ei tõuse, vaid pigem alaneb,» ütles Hanson. «Sellise müügimudeli puhul mõjutab võitu kindlasti kütte hind. Kui toasooja hind ei ole piisavalt kõrge, ei pruugi soojaarve võit katta kõiki renoveerimiskulusid. Seda on märgata olnud.»

Tartu korteriühistute liidu jurist Agu Rillo pole aga sugugi üllatunud, et ühistud ei kiirusta Kredexi pakutu järele kätt sirutama. Põhjusi on mitu.

Näiteks see, et Kredex dikteerib võrdlemisi rangelt, millistel tingimustel ja mille tarvis toetust saab. See ei pruugi aga kokku langeda ühistute tunnetatava remondivajadusega. Peale selle on tema sõnul paljudes majades juba raske saavutada näiteks 35-protsendise toetuse saamiseks eeldatavat 50-protsendist energiasäästu. Tasuvus võib aga venida pikale.

Liiatigi on mitmed ühistud juba laenu võtnud või hädas võlglastega. Rillo ei ütle päris otse, et Kredexi pakutu oleks kahjulik, kuid see nõuab põhjalikku arvutamist. Kui soojustamise järel kuumakse ei muutu, võib küll tekkida küsimus, milleks kogu see vaev ja mis vahet on, kas maksta raha soojatootjale või pangale.

Hanson jätkas, et sõltumata energiasäästu jutust on maju niikuinii vaja remontida. Energiasääst on aga praeguse skeemi puhul rahastamise allikas ja seda tuleks võtta olulise argumendina. «Võib ka vaadata nii, et maja saab värske ilme ja kaunistab linnapilt,» lausus Hanson.

Kredex on viimasel ajal hakanud rekonstrueerimistoetust ja sooduslaenu võimalust massiivselt reklaamima.

«Tartus on suhtumine väga, väga kõhklev, inimesed on kinni oma hoiakutes ja kardavad laenu, aga ilma laenuta selliseid suuri investeeringuid teha ei saa. Eks me tõesti teeme kõik selleks, et inimesed toetust kasutaksid,» ütles Adler.

Suur osa rahast jagamata

Planeeritud toetusrahast on praeguseks ühistutele jagatud 6 miljonit eurot, aga jagada on 28 miljonit.

Peale selle on Adleri sõnul tulemas veel 7-8 miljonit eurot neile ühistutele, kes tellisid projekteerimistoetuse (projektid tellib Kredex) ja kes pärast saavad 35-protsendise renoveerimistoetuse.

Ta kinnitas, et neile ühistutele, kes siiani kõhklevad või kes esimese hooga on sooduslaenu ja Kredexi toetuse tagasi lükanud, ei ole rong veel läinud, sest toetusi saab taotleda järgmise aasta lõpuni ja ehitada on aega 2013. aasta lõpuni.

«Praegu veel jõuab otsuseid teha. Meil on konsultandid valmis minema üldkoosolekutele selgitama laenu- ja toetusetingimusi,» lausus Adler. «Praegune võit elanikele on see, et meil on pakkuda mitmed toetused ja sooduslaenud, aga ma saan aru, et eriti üle keskea inimestel on raske võtta vastu otsust, et nüüd võtame laenu. Me oleme kasvanud teistsuguses ühiskonnas.»

Adler ütles, et Kredex siiski loodab suhtumise muutust, sest järjest rohkem maju saab juba korda ning nende kogemus on positiivne. «On saavutatud see, mis on lubatud, ja rohkemgi,» lisas Adler.

Kredex ootab 12. novembril kell 10–14 kestvale korteriühistute õppepäevale Tartus, tutvuda saab remonditud korterelamutega ja spetsialistid tutvustavad renoveerimist. Vajalik on eelregistreerimine, mis kestab 10. novembrini aadressil lauri@kredex.ee või tel 667 4111.

Kredexi toetus kortermajade rekonstrueerimiseks

• Kredexist saab taotleda renoveerimistoetust 15, 25 ja 35 protsenti remondi maksumusest. Toetus on mõeldud eelkõige Kredexi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu võtjale, et vähendada nõutud omafinantseeringut, kuid seda võib kombineerida ka omavahenditega.

• Toetuse piirmäärad sõltuvad korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse astmest.

• 15% toetuse saamiseks peab korterelamu saavutama energiasäästu kuni 2000 m² suletud netopinnaga korterelamus vähemalt 20% ja üle 2000 m² suuruses korterelamus vähemalt 30%, täitma energiaauditi soovitused ja programmi «Korterelamu renoveerimislaen» nõuded. Rekonstrueeritud hoone sisekliima peab vastama nõuetele ning korterelamu peab saavutama vähemalt energiamärgise klassi E.

• 25% toetuse saamiseks tuleb peale eelmainitud tingimuste rekonstrueerida küttesüsteem lokaalselt reguleeritavaks, paigaldada radiaatoritele küttekulude jaoturid, soojustada ja rekonstrueerida fassaad osaliselt või täielikult, soojustada ja rekonstrueerida katus, vahetada veel vahetamata aknad energiasäästlike vastu ning saavutada rekonstrueerimisega vähemalt 40% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ja energiamärgise klass D.

• 35% toetuse saamiseks peab lisaks kõige eelmainitu täitmisele paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 50% energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ning energiamärgise klassi C.

• Korterelamute toetamiseks kasutatav raha tuleb Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetust saab taotleda seni, kuni jätkub raha, või 30. novembrini 2012.

• Toetuse ja laenu täpsed tingimused on kirjas Kredexi kodulehel www.kredex.ee/toetused/.

Allikas: Kredex
 

Tagasi üles