Kortermaja tervikremont toob suurema kokkuhoiu

Energiaaudiitor Tõnu Jõesaar. Foto: Margus Ansu

Termopilt Tartu energiaaudiitor Tõnu Jõesaar on mõnel ühistukoosolekul kortermajade tervikremondist ja Kredexi toetusprogrammist rääkimise eest ka välja vilistatud, kuid tuleviku küttehinna tõusu maandamiseks on see paraku ainuke võimalus.

Kui mitu Tartu kortermaja te olete praeguseks auditeerinud?

Tublisti üle saja. Vanad remontimata kortermajad ei ole saanud energiamärgiseks ei A, B ega C. On D, E ja F. Kõik on rahuldavast allapoole ehk suure energiatarbimisega.

Mis on vanadel kortermajadel viga?

Kõigi majade häda on välispiirete suur soojajuhtivus. Kui need projekteeriti, oli kütus odav, polnud mõtet soojustusele kulutada.

Kui soojapidavuse eesmärgil on vahetatud korterite aknad, kadus loomulik ventilatsioon ja sisekliima halvenes kuni selleni, et korterid hakkasid liigniiskuse tõttu hallitama. Viimasel ajal auditeeritud kortermajades on hallitanud korterite osakaal 15–25 protsenti, mõnes isegi üle 50.

Kolmas teema on küttesüsteem, millel enamasti puudub reguleerimise võimalus ja mis pealegi on tasakaalustamata. Selle tulemusel küttearved jagatakse küll võrdselt korteri pindala alusel, kuid kortereid köetakse ebavõrdselt. Tihtipeale aitaks isegi küttesüsteemi tasakaalustamine saada säästu. Vähemasti võrdsustaks see elamistingimusi.

Sellel taustal tundub kummaline, kui visalt kortermajade soojustamisega tegeldakse ja kui leigelt suhtutakse Kredexi pakutavasse toetusse, mis lubab tööde hinnast katta kuni 35 protsenti.

See asi läheb pika vinnaga. Inimestel ei tule otsustamine kiiresti. Teine asi – protsess võtab ise pikalt aega. Kui üldkoosolek otsustab, et teeme, on vaja projekteerida, on vaja saada ehitusload. On vaja võtta hinnapakkumised ja kui kõik arvud laual, saab otsustada, kas see vajalik raha on jõukohane.

Mõnel juhul on küll arvud laual, aga ühistu üldkoosolek hääletab plaani maha, sest kardetakse võtta laenu. Selline talupojatarkus, et võlg on võõra oma ja korjame ise tasapisi.

Psühholoogiline põhjus muidugi. Teisalt on see seotud korteriomandiga. Eesti on mõneti eripärases olukorras, mujal kortermajad pigem ei ole jagatud korterite kaupa inimeste omandisse. Selline omanike ja erinevate arvamuste rohkus teeb majade kordategemise tõesti keeruliseks. Raske on kokkuleppele jõuda.

Mulle näib ka, et paljudel korteriomanikel pole üldse arvamust ega huvi asjaga tegelda.

Absoluutselt. Kuna nad on saanud selle korteri kunagi nii-öelda tasuta, ettevõtte kaudu, erastanud erastamisväärtpaberite eest, aga see ongi sama hästi kui tasuta. Aga kui juba tasuta korter, siis andku riik maja kordategemiseks ka raha. Sinna juurde käib tihtilugu ütlemine, et niikaua kui meie elame, kõlbab see niisama ka. Eriti on investeerimise vastu need korteriomanikud, kes majas ei ela ja on korteri välja üürinud.

Siiski on nendes majades ka inimesi, kes on korteri ostnud kalli laenuraha eest.

Need inimesed saavad ka sellest aru, et kinnisvara väärtuse hoidmiseks või suurendamiseks on vaja kulutusi teha. Olukorras, kus Kredex selleks raha pakub, tasub nende meelest remonti ka teha. Korda tehtud majas on korteril kahtlemata suurem väärtus.

Kinnisvara väärtuse küsimus on oluline, kuid nendele, kes ei kavatse lähiaastail korterit müüa, on sellel rohkem teoreetiline tähendus. Teine ja väga otseselt tajutav küsimus on energia kokkuhoid ja väiksemad küttearved.

Kui vaatame, missuguses seisus suured kortermajad enamasti on, on selge, et tuleb remontida. Tartu teaduspargis oli just seminar, kus oli juttu soojustusremondi tasuvusaegadest. Kiputakse arvama, et see on suhteliselt pikk ja soojustamine justkui ei tasu ära.

Kuid! – kuludes lüüakse kokku kõik vajalikud tööd, sealhulgas ka maja ülevärvimine või katuse vahetamine, aga need tööd on tarvis ükskord teha niikuinii. Tegelikult peaks soojustamise tasuvusaegasid arvutama selle materjali ja töökulu pealt, mis läheb otseselt soojustamiseks.

Siis saame hoopis teistsugused tasuvusajad.

Reegel on see, et 20–25 aasta tagant vajab maja niikuinii suuremat korrastamist. Kui praegu seesama töö ühes soojustamisega ära teha, hoiaksime kõvasti raha kokku.

Te olete käinud päris paljudel ühistukoosolekutel neil teemadel kõnelemas, mis muljed olete neilt saanud?

Nii ja naa. Mõnel koosolekul ka välja vilistatud. Selsamal põhjusel, et arvatakse, nagu ma käiksin laenu pähe määrimas. On ka koosolekuid, kus on otsustatud maja korda teha täismahus ja maksimaalse toetuspaketi eest, esimene niisugune maja oli Elvas (Tartu mnt 27c). Algul oli vajadus laenu võtta, sest katus jooksis läbi. Nüüd on maja täielikult renoveeritud 35-protsendise toetusega ja sääst on üle 50 protsendi.

Väga palju sõltub seltskonnast. Mõni mees tõuseb püsti ja hakkab rääkima, kuidas pank võtab ära korterid, et korter läheb ju panti. Tegelikult see nii ei ole. Ühtki korterit hüpoteegiga ei koormata.

Kredex jutlustab kortermajade renoveerimistoetust pakkudes, et täisremondi järel suurtest laenumaksetest hoolimata inimeste iga kuu makstavad arved ei suurene, sest küttekuludelt õnnestub nii palju kokku hoida. Kui tihti see praktikas nii lõpeb?

Kogemused on erinevad. Varasemal ajal selliseid toetusi polnud ja sooduslaenu ka mitte. Sellegipoolest on juba hulk ühistuid otsustanud maja ära soojustada.

Tulemused sõltuvad sellest, kui teadlikult on tehtud. Kui on tehtud üksnes otsaseinad, siis sealt energiasäästu ei teki. Kui maja soojustatakse ära, aga küttesüsteemi ei tehta reguleeritavaks, jäävad ka säästud tagasihoidlikuks.

Sest mõned korterid köetakse üle ja soe lastakse aknast välja?

Just. Kui maja on soojustatud, siis kõik tahaksid, et tuba on soe – nad on selle nimel ju raha kulutanud. Näiteks Pikk 88 Anne kanali ääres oli üks esimesi täielikult soojustatud maju.
Laenuintress oli suur ja küttesüsteemile ei tahetud kulutada. Tulemus oli see, et ühetoalistes korterites teiste vahel oli temperatuur 25-26 kraadi. Ja ikkagi oli energiasääst umbes 30 protsenti.

On maju, kus on saadud 40 protsenti säästu. Näiteks üheksakorruseline maja Ravila 50. Ega need arvud väikesed ole.

Kui aga teha veel ka küttesüsteem korda, tuleb energiasääst juba üle 50 protsendi.

Üks asi on see energiasäästu protsent, aga iga inimest huvitab ju tema enda kommunaalarve.

Me peame vaatama maksekoormust kogu perioodi vältel. Enne energiasäästu on suur maksekoormus talvel, pensionärid panevad juba suvel raha kõrvale.

Kui soojakulu tunduvalt väheneb ja tuleb peale laenu tagasimakse, mis on ühesugune, siis sellega maksekoormus tasandub.

Ühe Tallinna Sõpruse puiestee maja näide oli selline, et energiasääst tuli üle 50 protsendi. See maja tehti ilma toetusteta, maksekoormus elanikule oli sama suur kui analoogsel korda tegemata majal. Võit on aga sellest, et maja on korras, tuba on soojem, sisekliima parem.

Mingi aja jooksul saab laen tagasi makstud, aga maja on ikka korras. Kuid kui sooja hind tõuseb, siis poole väiksema küttekuluga majas suurenevad küttearved ka poole vähem. Ja see on juba väga oluline asi. Sooja hind tõuseb niikuinii.