/nginx/o/2011/08/22/718150t1h3098.jpg)
Gümnaasiumide arvu radikaalsele vähendamisele ning koondumisele linnadesse aitab suuresti kaasa inimeste kalduvus saata lapsi kaugemale linnakoolidesse.
Maalapsed eelistavad omakandi koolile sageli linnagümnaasiumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks Kagu-Eestis läheb kolmveerand õpilastest kohaliku kooli asemel maakonnakeskuse või Tartu kooli ja nii pole kohalikul koolil ellujäämiseks vajalikku õpilaste arvu, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Täna on minu arvates kõige suurem probleem paljudes Eesti piirkondades, et kohalikud lapsed ei käi enam lähedastes koolides, vaid nende vanemad eelistavad viia neid linnakoolidesse või suisa Tallinnasse-Tartusse, kuidagi peame ka selle tegelikkusega arvestama,» sõnas haridusminister Jaak Aaviksoo, kes kõneles täna Värska õpilastele füüsika tunnis massist ning selle liigutamiseks vajalikust jõust.
Täpselt nii on läinud ka Misso põhikooli lõpetajatele, kes eelistasid lähimale gümnaasiumile muid võimalusi. «Kurb on öelda, et mitte ühtegi õpilast ei läinud Vastseliina, osa läks Võrru ja umbes pooled läksid Tartusse - gümnaasiumisse ja kutsekooli,» nentis Misso kooli direktor Ere Käis.