Pakkige täna kohvrid, juba homme ootab teid töökoht piiri taga! Kõlab küll ahvatlevalt, aga stopp: enne mõelge ja alles siis tegutsege, toonitasid Euroopas töötamisest vähem või rohkem huvitatud inimestele teabepäeval asjatundjad.
Kauged pudrumäed kipuvad kahanema
«Läheksin Ameerikasse tööle tagasi jooksuga,» tunnistas esmaspäeval Tartus korraldatud teabepäevale «Turvaliselt Euroopasse tööle» tulnud keskealine Tiit Järv. Ka Euroopas mõnes soojemas kohas ei ütleks ta töökohast ära.
Kodumaal üle aasta tööd otsinud Tiit Järv on saatnud oma CV-d siia ja sinna, kuid ikka on tulnud ühesugune viisakas vastus, et ta ei osutunud valituks. «Meil ei räägita sellest, aga tegelikult ei lähe inimesed piiri taha tööle suurt raha ja kerget elu otsima,» ütles Tiit Järv. «Suurem osa neist minejaist on ahastuses, sest kodus on kõik võimalused tulutult järele proovitud.»
Loeb vaid paber
Eestis oli eelmise nädala neljapäeval töötukassas kirjas 46 670 töötut, neist 3222 elavad Tartus ja Tartumaal. Kuigi olud on meil rasked, ei tasu siiski mõtlematult Euroopasse tööle tormata, toonitasid aga teabepäevale tulnutele mitmesuguste ametite esindajad.
«Pakkumine, et juba homme tuleb välismaale tööle sõita, on ohu märk, sest siis pole töösoovijal mahti lepingut sõlmida,» kinnitas ka inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite nõustamisega tegeleva MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg. «Kui Eestis ühelegi paberile alla ei kirjutata, siis pole mõtet sõita.»
Euroopasse tööle minevate ja sealt ka petta saanuna koju tagasi tulnute nõustajana on ta kokku puutunud juhtumitega, kus välismaale tööle minejat ei oodanudki ees lubatud töö. «See tendents pole pidurdumas,» märkis Blumberg.
Sellepärast soovitasidki Sirle Blumberg ja Euroopa tööhõivetalituse koostöövõrgustiku EURES nõustaja Leana Lahesoo esmalt järele uurida, kas töökohta pakkuv vahendusfirma on usaldusväärne.
«Eestis on töötuid palju ja neid kasutatakse ära,» ütles Sirle Blumberg. «Meil on probleemsete töövahendusfirmade nimekirjas palju nimesid.»
Kindlasti ei tohiks töökoha pakkumise eest maksta, sest töövahendusteenus on tasuta. Küll kipuvad vahendajad tasu küsima näiteks CV koostamise või lennupiletite ja elamise broneerimise eest.
«Miks võtta vastu teenus, mis ei pruugi olla üldse odav?» küsis selle peale Sirle Blumberg. «Ja kuidas saab inimene olla kindel, et talle broneeritakse võimalikult odav lennukipilet või et ta elamine ei ole kümmet inimest mahutav soojak, nagu tihti juhtub?»
Tingimine pole häbiasi
Tiit Järv töövahendusfirmasid kasutada ei taha, tema läheks ise kohale, otsiks töö ja sõlmiks tööandjaga lepingu. Kõigil pole nii palju hakkamist, kõik ei räägi hästi võõrkeeli. Sel juhul on lihtsam ajada asju vahendajaga, kuid tuleb mõndagi meeles pidada.
Olulisim on see, et Eestis tuleb sõlmida võimalikult üksikasjalik leping sellises keeles, millest aru saate, toonitasid Sirle Blumberg ja Leana Lahesoo. Korrektse lepingu soovimine ja vahendajale tingimuste esitamine pole häbiasi, sest tööotsija on ju klient, keda vahendaja soovib väga välismaale saata.
Hüva nõu
• Euroopa riikides töötamise, neis riikides leiduvate vabade töökohtade ning töövahendajate tausta kohta saab teavet Euroopa tööhõivetalituse koostöövõrgustikust EURES (www.eures.ee), mille ülesandeks on aidata kaasa tööjõu vabale liikumisele Euroopa majanduspiirkonnas. Tartus töötab EURESe nõustaja Leana Lahesoo töötukassa Tartumaa osakonnas, tel 737 0124.
• Välismaale turvaliselt tööle ja õppima minekul, töölepingute sõlmimisel ning töövahendusfirmade tausta selgitamisel on abiks MTÜ Living for Tomorrow (www.lft.ee) nõustajad E–R kl 10–18 telefonil 660 7320 (tavatariif) ja meiliaadressil info@lft.ee.
Allikas: Tartu Postimees