21 Tartu õpilast on sellel nädalal üsna veidras olukorras – oma kodukooli asemel on need 7.–9. klasside noored hoopis võõras koolis, et seal õppida ja kogemusi ammutada.
Noored pistsid võõras kohas varbad vette
Tavaliselt peetakse õpilasvahetuse all silmas noorte siirdumist välisriikidesse, kuid juba teist aastat saavad Miina Härma gümnaasiumi noored turvaliselt ja lühikest aega proovida, kas nad suudaksid kohaneda niisuguse suure muutusega.
Eelmisel aastal tehti vahetust Raatuse gümnaasiumiga, sel korral on partneriks Veeriku kool.
Veeriku 8. klassi õpilased Laura Palm ja Kätlin Lattik rääkisid, et suudavad võõras majas juba enam-vähem orienteeruda. Lattiku sõnul oli teise kooli tuleku põhjuseks iseenda proovilepanek – ta tahtis näha, kuidas suudab harjuda uue olukorra ja võõraste õpetajatega.
Eile neidudel mingeid muresid veel polnud, kuigi mitmes tunnis oli pisut keeruline, sest Härmas ollakse õpikutega veidi kaugemale jõutud. Ka kasutavat nende õpetajad vähem õpikut kui Härma koolis ja rohkem näiteks Powerpointi.
Ka Härmast Veerikusse läinud tüdrukud kinnitasid, et nende koolis on ainete edasivõtmise tempo hoopis kiirem ja õpetamismeetodid pisut teistsugused.
Uude klassi sulandumine on aga kõigil mõlemas koolis väga lihtsalt läinud. Härma kooli 9. klassi õpilane Mirjam Rudar kinnitas, et Veeriku koolis on kõik äärmiselt sõbralikud ja abivalmid ning eelmisel aastal vahetuses osalenutelt on ta kuulnud, et sellal sõlmitud sõprussuhted on jäänud püsima.
Veeriku kooli direktor Ruth Ahven ütles, et enne kui Härma lapsed ära lähevad, räägitakse nendega, mis meeldis ja mis mitte, samuti tagasipöördunutega. «Saame sellest vahetusest infot, millega edaspidi arvestada,» lausus Ahven.
Direktori arvates on ka lastel kasulik vaadata, kuidas Härmas õpe käib, sest paljud neist lähevad pärast põhikooli just sinna gümnaasiumi.
Härma gümnaasiumi arendusjuht Tiia Lepik rääkis, et eelmisel korral oli vahetuse pikkus kolm päeva ning õpilased ütlesid, et juba selle ajaga jõudsid nad kenasti uude keskkonda sulanduda. Nende endi soove järgides tehti sel korral vahetus aga pikemalt, et sidemed uute tuttavatega jõuaks tugevneda.
Eelmisel aastal prooviti Raatuse gümnaasiumiga ära ka õpetajate vahetus, kuid Lepiku sõnul on seda raske korraldada.
Üsna lühikeseks ajaks teise kooli õpetama minna on õpetajale mitmel põhjusel keeruline, nii et vahetuse asemel proovitakse teist võimalust – õpetajad käivad üksteise tunde vaatlemas. Seda on Härmas proovitud näiteks Põltsamaa ühisgümnaasiumiga, kust õpetajad on tulnud vaatama, kuidas käib töö suures koolis.
Lepik mainis aga sedagi, et enne teise kooli minekut võiks ära kasutada oma kolleegide pakutava ja vaadelda tunde oma koolis.