/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/11/01/816896t1h139a.jpg)
Kuus aastat tagasi ümber ehitatud Rüütli tänava sillutisse sisse pandud moodsad valgustid on omadega läbi ning kuna kalli süsteemi parandamiseks pole linnal praegu raha, jäävad lambid teadmata ajaks pimedaks.
Tartu Rüütli tänava valgustus ütles lõplikult üles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna tänavavalgustuse eest vastutav teedeteenistuse peaspetsialist Sven Ilves ütles, et sillutises olevad värviliste filtritega lambid pole korralikult põlenud juba poolteist aastat. Lõplikult keerati ligi miljon krooni maksma läinud süsteemist vool välja eelmisel talvel.
«Me parandasime mitmeid, aga lõpuks enam ei jõudnud neid kohti üles otsida. Lühiseid oli nii palju ja otstarbekam oli kõik välja lülitada,» kommenteeris Ilves olukorda ning tõdes, et praegused valgustid ei vasta Rüütli tänaval valitsevatele oludele.
«Nad on küll maa sees, aga Rüütli tänaval on pidevalt vesi ja need ei ole basseinivalgustid. Praegu jääb vesi lambi ümber maapinda seisma ja see ongi probleem. Seal on päris märg,» rääkis Ilves, kelle sõnul on niiskuse tõttu tekkinud lühiseid nii pirnipesades kui valgustite trafodes.
«Kui vesi tõuseb, läheb pinnas niiskeks ja kusagilt imendub niiskus sisse. Me vahetasime eelmisel aastal mitu läbi põlenud trafot välja, aga süsteem ei hakanud ikka põlema,» kirjeldas Ilves. Otsus vool lõplikult välja lülitada tehti ka ohutuse pärast.
«Lambid on maapinnal ja metalläärega. Kui keegi astub ebasoodsal ajal kusagile peale, võib kõike juhtuda,» ütles ta.
Veokid ja puhastustehnika
Ilvese sõnul on maasisest valgustust rikkunud ka suured veoautod, mis veavad Rüütli tänava ettevõtetele kaupa. «Näiteks Küütri tänavalt Raekoja platsi poole pöörates on kaks valgustit, mis sõidetakse pidevalt puruks. Oleme pannud sinna isegi tugevamad asjad peale, aga veoauto on ikka liig mis liig,» lausus Sven Ilves.
Ka linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et valgustussüsteemi purunemise peamine põhjus on suured veokid ja lumehooldus.
«Sahkadega lihtsalt lükatakse nad paigast ära. See on päris kindel,» tõdes Haak. Kuigi lampidel on ka kummitihendid ümber ja valgustid on ette nähtud tänavasillutises kasutamiseks, ei pea nad praegustes oludes vastu.
«Olen läänes käinud ja näinud, et neid pannakse kas kõnniteedele või puude alla, aga intensiivselt kasutatavale sõidutee osale mitte,» lausus Haak ning tunnistas, et kuus aastat tagasi sai tehtud vale valik.
«Me polnud ju varem selliseid lampe kasutanud ja linna ei saa seetõttu süüdistada. Kui teed mingit asja esimest korda, loed ikkagi paberite pealt. Oma kogemused puuduvad. Näiteks nüüd ma vaidleksin kõigile analoogse lahendusega projekteerijatele vastu, aga siis polnud meil argumente vastu vaielda,» põhjendas Haak tekkinud olukorda.
Kallis ja mahukas töö
Ei Ilves ega Haak julgenud välja käia aega, mil valgustus taas tööle hakkab. Rüütli tänava sillutisse on pandud 72 lampi ning nende kõigi ükshaaval välja võtmine on suur ja kulukas töö.
«Arvatavalt jääb kordategemise summa 20 000 – 30 000 euro piirimaile,» pakkus Ilves ning ei välistanud, et süsteemi parandamiseks tuleb kogu tänava kivisillutis üles võtta.
Haagi sõnul tuleb nüüd otsustada, kas eraldada järgmise aasta eelarvest raha valgustuse remondiks või mitte.
«Kui poliitikud ütlevad, et see on vaja ära teha, siis teeme ära, aga kui nad lepivad ainult ülemise valgustusega, siis jääb see,» ei andnud Haak lootust süsteemi kiireks parandamiseks. «Kui praegu on vaja valida, kas vahetada lampe või teha avariiremonti mujal, siis mina ütlen, et avariiremont on esmatähtis.»
Valgustus
• 2004. aastal paigaldati Rüütli tänavale 72 valgustit, mis läksid maksma 958 320 krooni.