Tänasest juhib Ruhnu valda Tartust pärit Siim Avi, kes varem on olnud ka tillukeste Piirissaare ja Kõpu valdade eesotsas. Ruhnus otsiti uut vallavanemat, sest eelmine juht Jaan Urvet taandus juulikuus ametist.
Endine Piirissaare vallavanem maandus juba kolmanda pisivalla etteotsa
1. september 2018, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Avi, olete pärit Tartust, ent asute nüüd juba kolmandat tibatillukest omavalitsust tüürima. Mis annab teile kindlustunde Eesti eri paigus sedavõrd vastutusrikast rolli kanda? Kuivõrd arvate end tundvat väikeste kogukondade elu?
Just selleks ma otsustasingi kasutada võimalust Ruhnu kandideerida, et mitte eelnevat töökogemust prügikasti visata.
Olete juhtinud Piirissaare ja Kõpu valdasid, mis olid toona kõige väiksemad Eesti omavalitsused. Nüüd võtsite ette Ruhnu, mis on jälle kõige väiksem. Kas siit võib välja lugeda, et kõige väiksemate omavalitsuste juhtimisest on saanud teie jaoks iselaadne hobi?
Ei ole hobi, see on ikka töö. Kui oled andnud korra sõrme sellele süsteemile ja saad töökogemuse, on suur tõenäosus sattuda uuesti samale või sarnasele positsioonile. Pärast Piirissaare juhtimist on mind korduvalt kutsutud osalema avalikele konkurssidele. Ruhnule sobin ma hästi ilmselt just Piirissaare kogemuse tõttu.
Kuidas õpite kohalikku elu tundma? On teil selleks mingeid kindlaid nippe?
Olen varemgi Ruhnus käinud. Kui seal sisse elada, olla inimestele avatud, saab tunnetada kohalikku elu-olu. Elu käib Urmas Oti sõnade järgi: «Illusiooni võrra vaesem, kogemuse võrra rikkam.» Jah, tuleb ikka olla avatud kohalikule elule.
Kus te hakkate Ruhnu saarel elama?
Püsivalt olen Ruhnus, aga eks töö tõttu tuleb ka mandril käia. Ruhnu omavalitsusel on olemas väike residents, kuhu saan end sisse sättida.
Mul on armuke ka – endine Kõpu vald. Sealt oleks olnud vastutustundetu külmalt jalga lasta aastase palgaga, seepärast osalen nüüdses Põhja-Sakala vallas revisjonikomisjoni töös, kui on arutelul olulisi küsimusi. Selline keeruline elukord.
Mis on Ruhnu põhiline probleem, mida hakkate lahendama?
Põhiline probleem on munitsipaalpindade puudus. Teiseks on vaja uut spordihoonet kohalikule koolile. Lisaks on vaja meelitada Ruhnule rohkem inimesi elama, näiteks võiks kutsuda noori vahetusõpilasteks.
Mul on veel mõned plaanid, aga täpsemalt tuleb töö käigus mõelda, kuidas saarele rohkem elanikke saada.