Kas linnavalitsus näeb lahendust Herne 57 kinnistu uppumisele, millest Tartu Postimees kirjutas 19. oktoobril? Kas kaevatakse detailplaneeringus ette nähtud kuivenduskraav ja kui, siis kes?
Kas Herne 57 õue uppumisele paistab lahendus?
Vastab Tartu linnainsener Mati Raamat:
Arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistus pidi koostama Herne 57 elanikele vastuse, aga kuna mulle pole seda veel kooskõlastamiseks saadetud, siis ma ei oska vastata. Kuid kraaviga peab seal tegelema, muidu veest lahti ei saa.
Mulle jääb mulje, et linn pole uute elamute ehitajate üle piisavalt valvanud, lastes tekkida olukorral, kus varem ära voolanud vesi enam ära ei voola.
Kui elamupiirkondi jupikaupa ehitatakse, siis ei pruugi ehitusjärelevalve tõesti igale poole jõuda.
Kas sellises olukorras saaks linn nõuda, et uute elamute ehitajad tagaks vee äravoolu, kui nad kinnistuid tõstes vana äravoolu tõkestavad?
Me ei oleks saanud seda nõuda. Planeeritud kraav ei asunud uute elamute ehitusalal, vaid teistel kinnistutel. Ka polnud fikseeritud detailplaneeringu materjalides, et selle või teise kinnistu hoonestamise eelduseks on kraavi rajamine.
Kui oleks fikseeritud, oleksime saanud öelda: me ei saa anda teile ehitusluba, sest see kraav on rajamata.
Kas see võiks olla tulevikumuusika, et detailplaneeringuisse kirjutataks: iga maja ehitaja peab tagama, et tema tegevus ei põhjusta probleeme naaberkinnistuil?
See põhimõte lähebki igasse detailplaneeringusse kirja. Konkreetse detailplaneeringuga on nii, et kohapealset olukorda teadis kõige paremini planeeringu koostaja, kes ise piirkonnas elab. Isegi kui meie käime ja vaatame olukorda, ei näe me kõiki muresid, mis võivad seal olla igal kevadel või sügisel.
Mis on siis Herne 57 tõenäone lahendus? Kinnistu omanik lepib ise naabritega kokku, võtab ehitusloa ja laseb kraavi ära kaevata?
Ma arvan küll, et see oleks normaalne.
Linna raha sinna loota ei ole?
Praegu meil eelarves selleks raha ei ole, aga ma ei saa öelda, et üldse pole mõtet loota.