Forellid võtsid tehiskoelmu omaks

Möödunud nädalal olid forellid teinud kunstlikule kudemisalale kümmekond pesa. Tehiskoelmu ehitajad võisid jääda suvel tehtud tööga rahule.

FOTO: Sille Annuk

Rohkem Järvamaa kiirevooluliste jõgede kalaliigina tuntud jõeforell saab kenasti hakkama ka Tartumaa veekogudes. Soo jätkamiseks napib siin vajalikke koelmuid, kuid inimene saab kala aidata.

Juunikuus rassis kümmekond inimest Forellisõprade mittetulundusühingust ja sihtasutusest Eesti Forell ning Konksupoe töötajad Porijõel, tassides kottidega kiirevoolulisse jõelõiku kümme tonni sõelutud kruusa.

Konksupood avaldas soovi MTÜga koostööd teha, kaalusime, kuhu kunstlik kudemisala ehitada ning ettevõte maksis tööd kinni, rääkis Forellisõprade MTÜ juhatuse liige Ahti Laasik.

«Selles jõelõigus on forellil hea elada, kuid sigimistingimused jätavad soovida,» lisas kalateadlane Raul Pihu, kes on MTÜ juhatuse teine liige.

Kruusast valmis ligikaudu 30 meetrit koelmuala, kus mahuksid pesa punuma päris mitu emaskala. Tuli jääda ootama sügist, et näha, kas forellid ka inimeste kätetöö omaks võtavad.

Kümmekond pesa

Sügis on olnud soe ning forellide kudemine viibis. Nüüd on marjaheitmine aga alanud ning kontrollkäik suvel ette valmistatud jõelõiku näitab, et kaladele inimeste tehtu sobib.

Aardlapalu karjäärist toodud heleda kruusa on suve jooksul katnud vetikad ning jõepõhi on tume, otsekui oleks kruus seal juba aastaid. Siin-seal leidub aga päris heledaid laike, kus kivikesed on laiali paisatud. Need ongi jõeforelli pesad. Kokku on heledamaid kuhilaid umbes kümme.

Jõeforelli kudemine on õige omapärane ja vaatemänguline. Veetemperatuur peab sügisel langema alla seitsme kraadi, siis hakkavad kalad kudemispaiku otsima.

Sobiv koht on kiirevooluline ja lahtise kruusaga. Parimate paikade nimel võivad agressiivsed isaskalad pidada vihaseid lahinguid.

Kiire vool on otseselt seotud kala kudemistaktikaga. Nimelt laskub emaskala jõepõhja ning tekitab kiirete sabalöökidega oma keha ja jõepõhja vahele vaakumi.

Kruus tõuseb üles ning kandub allavoolu. Pesalohku heidab emaskala kleepuva marja. Seejärel ujub üle marja seni kõrval seisnud isaskala ning viljastab selle oma niisaga. Pärast viljastamist ujub emaskala pisut ülesvoolu ning kaevab pesa sama meetodiga kinni.

Mida suurem on emaskala, seda rohkem on tal marja. Kala koeb portsjonite kaupa ning suure emase kudemisala võib ulatuda isegi 10 ruutmeetrini, rääkis Pihu.

Kogemus Järvamaalt

Mida paremini saavad kalad kudeda, seda suurem on ka nende arvukus, selgitas Pihu. Kui kudemispaiku on vähe, koevad liigikaaslased esimeste kudejate pesad üle. Varasemate kudejate järglased kaevatakse lahti ning mari hukkub.

Seetõttu ongi sihtasutus Eesti Forell võtnud endale ülesandeks ehitada sellele põnevale kalaliigile soojätkamispaiku juurde. Samas jõelõigus oli varem paar kudemispesa, märkis Eesti Forelli juht Ahti Laasik. Juunikuiste töödega laiendati looduslikku kudemispaika.

Laasik ütles, et sama seltskond on käinud kudemispaikasid rajamas ka Järvamaa tuntud forellijõgedes. «Kogemus on olemas,» märkis ta.

Samasugust tööd tegid sihtasutuse liikmed mullu ka Tatra ojal. Siis rajati ligikaudu 50 meetrit pikk kudemisala, milleks kulus 15 tonni kruusa. Sügisene kontroll näitas, et kalad võtsid inimeste tehtu tänuga vastu ning uuel jõepõhjal ilutses 11 pesa.

Suure langusega jõgesid on inimesed aegade jooksul üles paisutanud, et rajada paisjärvi ja veskeid. Keskkonnanõuded näevad ette, et paisuomanikud rajavad forellijõgedel kalapääsud või lammutavad kalu takistavad tõkked 2013. aastaks.

Vähesed paisuomanikud on aktiivsed nõutud töödeks abiraha taotlema, märkis Pihu. Porijõel on kalu takistavaid paisusid kaks.

Jõeforell Tartumaa jõgedes
• Jõeforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda kuuluv vääriskala.
• Isaskala saab suguküpseks keskmiselt 2,5, emaskala 3,5 aastaga.
• Püügil Eesti siseveekogudest on alammõõt 36 cm.
• Tartumaal leidub jõeforelli Laguja, Illi, Voika ja Nõo ojas ning Elva, Rõngu, Peeda, Tatra, Mõra ja Porijões.
Allikas:  Forellisõprade MTÜ

Tagasi üles