Korvpallur Bill Amis õpib Tartus käike vahetama

Selleks hooajaks Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnaga lepingu sõlminud Bill Amis elab TÜ spordihoonest vaid mõnesaja meetri kaugusel Emajõe ääres ning ei vaja trennis käimiseks autot. Foto: Sille Annuk

Viimases Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna võidumängus Ljubertsõ Triumphi vastu 28 punkti visanud ning sellega oma elu parima esituse teinud valgenahaline ameeriklane Bill Amis (24) jääb ise oma panust hinnates tagasihoidlikuks.

«See oli raske ja hullumeelne mäng, aga me tegime head tööd. Kõik meeskonnakaaslased aitasid mind ja ma pääsesin mitu korda kergelt viskele. See oli meile suur võit,» võtab 206 sentimeetri pikkune ja 105 kilo kaaluv korvpallur kokku kirgi kütnud kohtumise.

Ta tunnistab ausalt, et nägi esimest korda elus, kuidas vastasvõistkonna peatreener ennast kohtuniku vile peale platsile selili viskab.

Leedulasest olümpiavõitja ja maailmameistri Valdemaras Chomiciuse antud etendus oli mängujärgsel õhtul Amise peamine jututeema, kui ta Skype’i vahendusel suhtles oma pere ja sõpradega. Sealhulgas eelmisel hooajal Lietuvos Rytases pallinud leedulase Petras Balockaga, kellega ta sai tuttavaks Hawaii ülikoolis.

Saab üksi hakkama

«Suhtlen kodustega iga päev. Võib-olla ma ei räägi igal õhtul oma perega, aga mõne sõbraga kindlasti,» lausub Amis ning ei varja, et tunneb kaugel olles kodustest väga puudust. «Jah, igatsen neid kindlasti.»

Samas peab Tartu korvpallimeeskonnaga hooajalise lepingu sõlminud Amis ennast üsna iseseisvaks inimeseks ega kurda üksinduse pärast. Suure tõenäosusega näeb Euroopasse korvpallurikarjääri edendama tulnud Amis oma peret silmast silma kevadel, kui vanemad talle märtsis Tartusse külla sõidavad.

Taaskohtumine võib teoks saada siiski ka varem, sest 23. detsembril abiellub Bill Amise kolm aastat vanem õde Sarah ning mees pole kaotanud lootust jõuluajal korraks suure lombi taga ära käia.

James Cameroni sugulane

Oma perest ja sugulastest rääkides poetab Bill Amis justkui möödaminnes fakti, et tema tädi Suzy Amise mees on James Cameron – maailmakuulus filmirežissöör, kelle käe alt on tulnud kümneid Hollywoodi kassahitte, teiste hulgas «Terminaator», «Titanic» ja viimati «Avatar».

«Olen vaadanud kõiki tema filme,» lausub Amis, kelle enda lemmikuks on 1994. aastal valminud Cameroni märul «Ausad valed», mille peaosas hiilgas Arnold Schwarzenegger.

Võib-olla just kuulsa filmimehe mõjul otsustas terve elu Oklahoma Citys elanud Amis minna pärast kolledži lõpetamist õppima Hawaii ülikooli kommunikatsiooni ning spetsialiseerus seal visuaalsele meediale, eelkõige filmimisele ning montaažile.

«Aga ma ei tea veel, mida ma teeksin, kui enam korvpalli ei mängi. Pigem prooviksin treeneritööd,» pakub pooleteise kuuga Tartu meeskonda edukalt sisse elanud ameeriklane, kes tähistas teisipäeval (25. oktoobril – toim) uhkes üksinduses oma sünnipäeva.

«Seekord oli tõesti sünnipäev üksinda, aga pole hullu. Käisin Cinamonis vaatamas «Võitlejat» ja sõin pärast Tsink Plekk Panges hiina toitu,» naerab Amis, kelle lemmikuteks ongi hiina ja mehhiko road. «Aga ma teen kodus ise ka süüa – pastat, kana, hamburgerit.»

Pikki pükse polnud vaja

Viimased neli aastat troopilise kliimaga Hawaiil elanud ning vaid lühikeste pükstega ringi käinud Amis ei teadnud enne Euroopasse tulekut Eestist suurt midagi.

«Kuna meil oli meeskonnas  leedulane ja lätlane, siis olin kuulnud, et Eesti on üks kolmest Balti riigist, aga see oli ka kõik,» lausub TÜ spordihoonest vaid mõnesaja meetri kaugusel üürikorteris elav Amis.

Esmalt Poola klubis Sopoti Trefl testimisel käinud, kuid lepingust ilma jäänud mängija on siinsete oludega väga rahul.

«Mulle meeldib selles meeskonnas mängida. Meil on noor treener ning väljakul antakse piisavalt mänguvabadust,» lausub Amis, kes on korvpalli mänginud kogu oma teadliku elu. «Olin viieaastane, kui vanemate naabripoistega mängima hakkasin.»  

Ameerika üliõpilasliiga ja Eesti korvpalli võrreldes nimetab ta mitut erinevust.

Näiteks asub Ameerikas kolmepunktijoon ligi pool meetrit kaugemal ja rünnak kestab 35 sekundit (NBAs 24 sekundit). Samuti kasutatakse siin Amise sõnul väga palju kate-kattest-mängu. «Aga üldjoontes on kõik sama – kümme mängijat ja kaks korvi,» võtab ta lühikese analüüsi kokku.

Selle, kas Tartu korvialust oleks vaja tugevdada veel ühe pika välismängijaga, jätab ta treenerite otsustada. «Minu arvamus siin ei loe,» lausub Amis ning viib jutu oma ajutise kodulinna peale.  

Tartu on ilus linn

«Tartu tundub olevat väga ilus koht. Loomulikult on ta Hawaiist erinev, aga mulle meeldib siin. Palju poode ja söögikohti. Elan jõe ääres ja sealt on väga ilus vaade. Loodus vahetab värve,» lausub Amis ning muretseb vaid selle pärast, et pole leidnud talveks number 50 suuruses saapaid.

Kuigi Hawaiil on suvel keskmiselt 32 ja talvel 28 kraadi sooja ning noored veedavad aega peamiselt rannas päikest võttes või ookeanilainetes surfates, teab Amis väga hästi, mis on lumi. «Ma olen isegi suusatamas käinud. Mäest alla,» kuulutab mees ning lisab, et soojemad riided on tal juba olemas.  

Tartust on Amis ostnud siiani vaid Playstation 3-e, Lõunakeskusest 10 euroga villase kootud mütsi ja toidupoodidest kõvasti süüa. «Kui võrrelda Ameerikaga, siis kodus on siin süüa teha odavam, aga väljas söömine on palju kallim,» kommenteerib ta kohalikke hindu.

Õppis autoga sõitma

Kui jätta korvpall kõrvale, siis on Tartus olnud Amisele kõige suuremaks katsumuseks õppida sõitma manuaalkäigukastiga Nissan Notega.

«Inimesed vaatasid mind tänaval üsna imelikult ja esimesed päevad olid üsna rasked. Aga nüüdseks olen asjale pihta saanud,» muigab siiani vaid automaatkäigukastiga masinatega ringi vuranud ameeriklane.

Siinset eluolu iseloomustades ei jäta vallaline Amis märkimata, et on näinud Tartus väga ilusaid tüdrukuid, kuid ööklubisse pole veel jõudnud. «Võib-olla sel nädalavahetusel,» viskab ta õhku võimaluse.

Euroliiga ja rannamajake

Tartlaste kohta jätkub Billil veelgi kiidusõnu. «Kui võrrelda Poolaga, on inimesed siin palju sõbralikumad. Näiteks poes olid poolakad üsna ebaviisakad,» annab Amis kiire hinnangu, kuid hakkab väljaöeldut tagasihoidliku inimesena hetk hiljem kahetsema. «Ma ei oleks tohtinud vist nii öelda.»  

Oma sportlikest eesmärkidest ja isiklikest unistustest ei taha ta väga palju rääkida.

«Ma jätaksin need enda teada,» vastab ta küsimusele, kas kaugem siht on NBA või mõni Euroliiga klubi. Samas annab ta mõista, et Euroliiga on tõesti üks tema eesmärk. Kui aga sportlaskarjäär läbi saab, unistab ta elust mõnes kaunis rannaäärses majakeses. Miks mitte Hawaii saarestikus.

CV

• Sündinud Oklahomas 25.10.1987.

• Pikkus 206 sentimeetrit, kaal 105 kilo.

• Mängis viimased neli aastat Hawaii ülikooli meeskonnas Rainbow Warriors, kus viskas eelmisel hooajal keskmiselt 15,2 punkti, võttis 7,8 lauapalli ja pani 2,2 kulpi.