/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/10/27/810136t1hbba6.jpg)
Põik 16 varisenud katusega maja elanikud saavad Tartu linnavalitsuselt ettekirjutuse lõpetada ehitise kasutamine, mis peaks avama neile võimaluse saada linnalt ajutine elamispind või sotsiaalkorter.
Tartu linn kohustab ohtlikust majast viivitamata lahkuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Postimees avaldas esmaspäeval loo Põik 16 majas koos 12-aastase tütrega elavast naisest, samas elab ka naise vend. Õde-venda on mõlemad korteriomanikud, mis seni on olnud takistuseks linnalt sotsiaaleluruumi saamisel.
Tartu Postimehe uurimise peale tegi Tartu ehitusjärelevalveteenistus eile ametlikus keeles maja paikvaatluse ehk inspekteeris hoone olukorda.
«Siin korrusel küll ei ole võimalik elada,» ütles teenistuse juhataja Andres Aint pärast tiiru esimesel korrusel. Avanud teise korruse ukse, mille taga on naisele kuuluv korter, ei öelnud Aint enam midagi, üksnes pildistas. Ukse ette oli diagonaalis maandunud vahelagi.
Kell seinal ja sinine taevas
Taamal paistis seinal kell ja pildid. Et ka katus oli korteri kohalt sisse kukkunud, võis näha sinitaevast ja seinal lopsakalt kasvavat sammalt.
Vaadanud üle ka selle korteri, kus naine praegu tegelikult elab – laed on seal tugevalt läbi vajunud ja sajab läbi –, oli Aint valmis järelduse välja ütlema.
«See on ju näha, et siin majas ei ole võimalik elada. Siin tuleb päris kindlasti ettekirjutus, mille põhiline sisu on, et seda ehitist kasutada ei tohi, see tähendab kohustust välja kolida. Ettekirjutust tuleb täitma hakata viivitamata, kättesaamise hetkest, kuna ehitis on ohtlik,» ütles Andres Aint. «Sellise sisuga ettekirjutust ei ole me eluruumide kohta varem koostanud ja see tuleb mahukas.»
Aint ütles, et kui õde-venda ise endale uut eluaset leida ei suuda, tuleb pöörduda sotsiaalabi osakonna poole: «Linn inimest tänavale kindlasti ei jäta.»
Võrdne tuleõnnetusega
Ehkki sotsiaaleluruumi eraldamisel on üldreegel, et seda ei anta inimestele, kes ise on kinnisvaraomanikud, on kõnealune juhtum kindlasti erandlik, leidis sotsiaalabiosakonna juhataja Meida Griin.
«Linnal on teatud pinnad, mida kasutatakse erandjuhtudel, kui on põleng või muu õnnetus, mis tingib elamispinnast ilma jäämise. Ma arvan, et olukord, kus ametkond sunnib eluruumist välja minema, kuna maja on varisemisohtlik, võrdub sellega,» rääkis Griin.
Kuigi tavakorras sotsiaaleluruumi taotlemine eluasemekomisjoni kaudu võtab kindlasti rohkem aega kui ettekirjutuse kohale jõudmine postiga, on võimalik ka kiirem asjaajamine.
Linnavaradeosakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul on õnnetuste korral ajutised eluruumid leitud ka tundidega.
Põik 16 elanikele ei tähenda sotsiaalpinnale kolimine ilma jäämist omandiõigusest, kinnitas Aint. Põik 16 maja ootab kindlasti lammutamine, selle ajani tuleb omanikel tagada maja ohutus teistele inimestele ja nende varale.