Avatum, kaasavam, paindlikum, koostööd ja sidusust toetav hariduskorraldus on koolijuhtidele suur proovikivi. Tänapäeva koolijuht peab olema eelkõige visionäär, innustaja, pühenduja, protsesside sisuline eestvedaja, mitte niivõrd administreerija.
Ta peab olema südamega eestvedaja, kellel on head planeerimis- ja juhtimisoskused. Uuendusmeelseid haridusjuhte on keeruline leida ning minu arvates võiks julgemalt usalda kooli juhtimise väga headele juhtidele väljastpoolt haridussüsteemi, see annaks koolielule juurde värskust ja uut hingamist.
Viimasel ajal on räägitud järjest enam sellest, et koolidirektorite töölepingud võiksid olla taas tähtajalised. Näiteks iga viie aasta tagant peab direktor koolipidajale esitama eneseanalüüsi ja visiooni uute eesmärkidega. See on justkui aeg-maha-hetk, kus koolijuht ja koolipidaja üheskoos saavad otsustada, kas ja kuidas koostööd jätkata, sest koolijuhil on kooli arengus siiski kõige tähtsam roll.
Loomulikult peab olema juhtidel motiveeriv palk ning loodud tingimused ja usaldus, et haridusasutust arendada. Igal koolijuhil võiks olla mentor, kriitiline sõber, kes aitaks eesmärke ja tegevust seada ning kõrvalseisjana head nõu anda.
Minu hinnangul räägitakse liiga vähe koolipidaja rollist hariduse kujundamisel.
Omavalitsuse osa hariduspiirkonna ja arengusuundade kujundamisel ning haridusjuhtide nõustamisel on väga suur. Ühtpidi on see senine tagasihoidlik roll ka arusaadav, sest enne haldusreformi puudus enamikus kohalikes omavalitsustes haridusvaldkonna kompetents ning koolidirektor oligi kõige olulisem haridusspetsialist kogu vallas.
Maavalitsuste kadumise järel on sellest aastast koolipidajal lisaks muudele ülesannetele suurem osa ka haridusasutuste teenistusliku järelevalve teostamisel, mille käigus kontrollitakse õppeasutuse juhtimise ja tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.
Haridusasutuste kvaliteedi eest vastutab lõpuks ju kohalik omavalitsus. Seega omavalitsuse hea koostöö haridusjuhtidega on väga tähtis ning oluline on ka haridusasutuste omavahelise koostöö koordineerimine.
Elva vallas on üheksa kooli ja kümme lasteaeda ning üksteise tundmaõppimine ja usalduse loomine on pidev protsess. Omavalitsuse kohus on läbi mõelda ja korraldada valdkonna tunnustamine ning märgata neid samme, mida tehakse just uue mõtteviisi ja haridusmudelite juurutamisel.