Karud luusivad söödaplatsidel

Ilmatsalu lähedal metssigade söötmisplatsil käib pea igal õhtul toitu otsimas isakaru, kelle jälje laius on 14 sentimeetrit.

FOTO: Margus Ansu

Ööd on siin mustad. See on meelt mööda karudele, kes muutuvad pimedas erksaks. Viimasel ajal kohtavad jahimehed karusid või nende jälgi tihti metssigade söödaplatsidel.

Tähtvere jahiseltsi juht Mait Siimson pani esmaspäeval karule söötmiskohta piimanõu vana meega, aga eile hommikuni polnud karu veel mett puutunud.

FOTO: Margus Ansu

«Metssead praegu söödaplatsil ei käi, selle eest astub sealt nüüd pea iga õhtu või öö läbi karu,» rääkis Tähtvere jahiseltsi juht Mait Siimson. Seakaameraga söödaplatsil käib keskmise suurusega karu, kelle jalajälje laius on 14 sentimeetrit.

Kolmapäeva hilisõhtul nägi seda karu söödaplatsi servas jahitornis passinud jahimees. Mesikäpp tuli platsile puistatud vilja sööma pool tundi enne südaööd. Kuigi Tähtvere jahiseltsil on karu laskmiseks luba, lahkus mesikäpp tol ööl elusalt – ööd on ju mustad.

Nädala alguses viis Mait Siimson karule ka suure piimanõu vana meega. Anuma kael on üsna kitsas, pea sellest küll sisse ei mahu. Kuidas peaks vaene loom sealt mee kätte saama, kulpi ju pole?

«See on tema probleem,» naeris Mait Siimson. «See mind ju huvitabki, kuidas ta plännist mee kätte saab.»

Kui tahab, siis ka saab

Tegelikult on karu ja mee suhe nii ja naa. «Oleme karu meega peibutada püüdnud ja see ei toiminud,» ütles Tartu Ülikooli zooloogia õppetooli lektor ja jahimees Harri Valdmann. «Öeldakse, et ta leiab mee mesilaste sumina järgi. Et mesi ja eriti just vana mesi ei lõhna, võib see maius karu külmaks jätta.»

Taru või mesilaste pesa leidnud karu pistab sealt nahka kõik söödava ehk nii haude kui ka mee.
«Nii palju kui mina olen karu jälginud, siis kasutab ta söömisel vajaduse korral kõiki kehaosi,» rääkis Harri Valdmann. «On ka kirjeldusi, et karu pistis käpa pessa ja siis lakkus käppa. Kui ta saaks, pistaks ta mee muidugi otse suhu. Aga fakt on see, et kui karu tahab midagi kätte saada, siis ta ka saab.» Eks siis piimanõu näitab varsti, kas mesi karule kõlbas või ei.
Tähtvere jahiseltsi jahimaadel liigub ringi teisigi mesikäppi.

Näiteks seakaamerast paari kilomeetri kaugusele jääval söötmisplatsil käib paariaastane karu, seakaamerast kilomeeter eemal võtab pruukosti emakaru oma pojaga.

Rasvakogumise aeg

Umbes kolm nädalat hakkasid mesikäpad agaralt kasutama ka Puhja kandi söötmisplatse.

Nasja küla all on söögiplatsil sagedased külalised kaks karu: ühel, keskmise suurusega loomal on esikäpa laius 14 ja teisel, suurel isakarul, 19 sentimeetrit.

«Nende lemmikud on õunad,» iseloomustas Puhja jahimees Juhan-Johhen Ross söödaplatsi öiseid külalisi. «Vilja nad väga ei taha. Meil on vili segatud tõrude ja maisiga, karud sordivad söögist tõrud välja ja pistavad nahka.»

Karud söövad end praegu enne talveund rasva, selgitas Harri Valdmann.

Mõni neist nuumab end enne pikemat puhkust lausa peaaegu kolmandiku raskemaks. Eesti karud sätivad end talveunne enamasti novembri alguses.

Tagasi üles