Kooli algus läheneb, aga puudu on mitu õpetajat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Variku kooli direktor Peeter Kikas on terve suve otsinud uut matemaatika- ja väikeklassiõpetajat, kuid tulemust pole siiani.
Tartu Variku kooli direktor Peeter Kikas on terve suve otsinud uut matemaatika- ja väikeklassiõpetajat, kuid tulemust pole siiani. Foto: Margus Ansu

Uue kooliaasta alguseni pole jäänud kuigi palju aega, ent nii mõnedki Tartu- ja Jõgevamaa koolid pole endiselt puuduvaid õpetajaid leidnud. Koolijuhtide sõnul on valik liiga väike ja nadi. Eriti hädas on koolid reaalainete õpetajate leidmisega.

«Oleme terve suve kaht uut õpetajat otsinud, kuid praegu oleme ikka samas seisus, nagu kevadel,» tõdes Tartu Variku kooli direktor Peeter Kikas.

Variku koolis on puudu matemaatikaõpetaja ja erivajadusega laste klassiõpetaja. Direktori sõnul ei leidunud kandidaatide hulgas lihtsalt piisavalt õpetajakvalifikatsiooniga inimesi.

«Tuli CVsid nii riigi- kui ka õigusteaduse haridusega inimestelt, kuid neid ju kolmandat klassi õpetama ei pane,» sõnas Kikas.

Õpetajaharidusega kandidaate oli vaid mõni, paraku ütlesid nemad aga augustis kohapakkumisest ära. Kui õppeaasta alguseks huvilisi ei leita, tuleb koolil ajutiselt hakkama saada praeguste õpetajate koormust tõstes.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave tõdes, et praegune õppeaastate vahetumise aeg ehk suvi on tavapärane õpetajate liikumise aeg. «Kes läheb pensionile, kes lapsepuhkusele, kes vahetab töökohta,» selgitas Raave.

Mure matemaatikaga

Sobivate kandidaatide hulk oleneb ka õppeainest.

«Ajaloolasi on enamasti palju, aga hea matemaatika-, füüsika- või tööõpetusõpetaja leidmine võtab koolidel tihtipeale kauem aega,» rääkis Raave.

Et reaalainete õpetajaid on keeruline leida, kinnitas ka Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Priit Põdra. Ka nemad alustasid uue matemaatikaõpetaja otsimist kevadel, kui selgus, et senine õpetaja on lapseootel.

Eriti rängaks kujuneb olukord lähiaastatel, kui senine raudselt vastu pidanud ja kuldselt oma tööd teinud põlvkond soovib minna auga väljateenitud vanaduspõlve pidama, sõnas Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Priit Põdra.

«Kevadel korraldatud konkursid nurjusid, sest kandidaate lihtsalt polnud,» ütles Põdra.

Seejärel hakkas kool õpetajat otsima sihtotsingu teel ning nüüd on leitud kolm huvilist, kellega on läbirääkimised veel pooleli.

«Uue matemaatikaõpetaja leidmine on raske, sest nii nagu turusituatsioonis ikka – nõudlus on suur, aga pakkumist vähe,» sõnas Jõgevamaa gümnaasiumi direktor.

Riiklik probleem

Tartu linnas on 31 üldhariduskooli, kus töötab kokku 1315 õpetajat. Sel kevadel sai õpetajakutse 128 Tartu ülikooli lõpetanut. Neist viis spetsialiseerus matemaatika ja informaatika õpetamisele ning 13 saaks hakata õpetama gümnaasiumis loodusteadusi.

Enim värskelt kõrgkooli lõpetanud pedagooge tuli sel aastal humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis erialalt.

Põdra arvates on õpetajate defitsiit ilmselge, kui igal aastal lõpetab ülikooli käputäis pedagoogikatudengeid, aga koole on Eestis sadu.

«Eriti rängaks kujuneb olukord lähiaastatel, kui senine raudselt vastu pidanud ja kuldselt oma tööd teinud põlvkond soovib minna auga väljateenitud vanaduspõlve pidama. Üle- ja alahindamata võib öelda, et tegu on riikliku probleemiga,» sõnas Põdra.

Raave sõnul on Tartus olukord veel niigi hea. «Ülikoolilinnas on uue õpetaja leidmine kindlasti palju lihtsam kui mõnes väiksemas kohas,» arvas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles