/nginx/o/2018/08/21/11301856t1ha117.jpg)
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) geenilabori spetsialist Kadri Rekker ootab pingsalt tagasi testkomplekte, mis eelmisel nädalal Tartust Eesti haiglatesse välja saadeti. Osade vereproovide analüüs on tal tehtud, osa tööst seisab ees.
Jutt käib raseda mitteinvasiivsest loote DNA-uuringust, milleks läheb vaja 10 ml ema veeniverd. See test on tuntud ka kui NIPT-test, millega on võimalik tuvastada Down’i, Edwards’i ja Patau sündroomi risk raseduse varases järgus. Lühend pärineb inglisekeelsest väljendist non-invasive prenatal testing.
Uudis on siin see, et seni on Eestis tellitud NIPT testid analüüsitud välismaal. Nüüd on Tartu teadlased professor Andres Salumets ja geenitestide arendusjuht Kaarel Krjutškov lubanud, et juba septembris toovad nad turule oma täppismeditsiini teenuse, mis tähendab, et lapseootel naine annab vereproovi küll naistearsti juures ning saab ka vastuse doktorilt, kuid kogu kromosoomhaiguste kõrgtehnoloogiline analüüs toimub Tiigi tänava geenilaboris.
Tervise-TAK teadlased nimetavad oma testi NIPTIFYks.
Proovinädal
Eelmisel nädalal leidis aset Tervise-TAKi geenilabori päriselu eksam.
Pärnu, Võru, Narva, Kuressaare, Tallinna ning Tartu haiglate ja kliinikute naistearstid said enda käsutusse kokku 24 testikomplekti, et neid oma patsientidele tasuta pakkuda.
Tervise-TAKi geenilabor sai samal ajal katsetada proovide saatmise logistikat paljudest Eesti paikadest alates sellest, kas klaastuubid elavad üle transpordi ja lõpetades sellega, kuidas laborist saadud analüüsiandmed jooksevad välja raportile, mida hakkab lugema arst.
Geenitestide arendusjuhi Kaarel Krjutškovi sõnul on NIPTIFY eelis välismaal tehtavate analoogiliste NIPT-testide ees see, et test on kättesaadav igale rasedale, ükskõik, mis Eesti piirkonnas ta elab.
Tuleb tunnistada, et mõnes mõttes oleme me viletsad ärimehed ja eelkõige missioonitundega teadlased, sõnas geenitestide arendaja Kaarel Krjutškov.
«Meie eesmärk on, et raseda elu oleks mugav. Et ta saaks suhelda vaid oma ämmaemanda või arstiga ning loote DNA-testiks vajaliku vereproovi anda õigeaegselt sealsamas kliinikus, kus ta arvel on. Et ta ei peaks selle testi pärast ekstra sõitma Tallinnasse või Tartusse,» rääkis Krjutškov.
Ka on ta sõnul oluline, et vereproovi analüüsitakse siinsamas Eestis ning kasutatava tarkvara on loonud Eesti teadlased, kuna niisuguse tarkvara välismaalt sisseostmine tähendaks kopsakate litsentsitasude maksmist.
«Meie saame oma ärimudeli tööle panna nii, et kasumisaajate ring on väike ning see lööb alla ka testi hinna,» rääkis ta.
Hinnast rääkides lubas Krjutškov, et alates 17. septembrist, kui Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse geenilabor avatakse, on NIPTIFY-testi hind 150 eurot.
«Kui sooduskampaania läbi saab, siis jääme 250 euro peale, mis on suure osa välismaa konkurentide hinnast poole odavam,» ütles ta. «Tuleb tunnistada, et mõnes mõttes oleme me viletsad ärimehed ja eelkõige missioonitundega teadlased. Meile on suurem arv NIPTIFY teste olulisem kui otsene kasum. Aga kasumi suuname edasisse teadus-arendustegevusse.»
Kolm aastat tööd
NIPTIFY testi nimel alustasid Tervise-TAKi ja Tartu Ülikooli teadlased tööd 2015. aastal.
2018. aasta algul said nad valmis uut tarkvara kirjeldava teadusartikli. Patsientide kontrollgruppi kuulus 426 rasedat. Leiti 20 trisoomiat.
Krjutškovi sõnul leidis nende test kontrollgrupist üles kõik trisoomiad ning nad võiksid öelda, et NIPTIFY testi täpsus on 100 protsenti. «Aga kunagi ju ei tea, millal tuleb see esimene «komistus», ning kõige suurema tõenäosusega võib see ette tulla lootega, kellel on osa rakke trisoomiaga ja osa terved ehk kes on mosaiikne,» ütles Krjutšov. «Seepärast ei räägi me oma testi puhul saja- vaid ligi sajaprotsendilisest täpsusest. Mosaiiksete loodete leidmine ei ole ainult NIPTIFY murekoht vaid ka kõigi teiste NIPT testide puudus.»
See, et rasedate antud NIPTIFY testi vereproovid jäävad Eestisse, on Krjutškovi meelest tulevikku silmas pidades äärmiselt oluline. Niisuguse materjali olemasolu on üldse eeltingimus selleks, et tulevikus saaks välja arendada veelgi täpsemaid teste ning anda hoogu Eesti biomeditsiini arengule tervikuna.
Kes on aga need rasedad, kes tingimata vajaksid NIPT või siis NIPTIFY testi?
Krjutškovi sõnul on elu paraku näidanud, et haigekassa pakutav esimese trimestri sõeluuring ei sõelu kõiki kromosoomanomaaliaid välja. «Mida vanem on naine, seda suurem on tõenäosus kromosoomihaigusega lapse sünniks,» vastas ta. «Aga kui vaadata sünnitajate vanust, siis see tõuseb. Samas ei ole ka nooremad naised kaitstud haige lapse sünni eest. Niisiis, minu soovitus on, et selle testi võiksid lasta teha kõik rasedad.»
Geneetik on päri
Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuse geneetik Tiia Reimand osutas kõigepealt sellele, et NIPT test sõelub välja ainult kolm kõige sagedasemat, sünnini jõudvat kromosoomhaigust. Samas kinnitas ta, et NIPT test on nende kromosoomihaiguste osas tõesti palju täpsem praegusest haigekassa läbiviidavast esimese trimestri kombineeritud sõeluuringust, mida tehakse ema vereseerumi ja ultraheliuuringu põhjal.
Niisiis on NIPT test samuti sõeluuring, mitte diagnostikavahend. Kas loodet tõepoolest ohustab mõni raske kromosoomhaigus või mitte, selleks on paraku vajalik invasiivne sekkumine, lausus geneetik Tiia Reimand.
Aga nii haigekassa sõeluuringu kui NIPT testi positiivse vastuse korral pakutakse rasedale ikkagi ka invasiivset uuringut, mil proov võetakse otse looteveest või patsentast ning mis kujutab väikest ohtu raseduse kulule.
«Niisiis on NIPT test samuti sõeluuring, mitte diagnostikavahend,» ütles Reimand. «Kas loodet tõepoolest ohustab mõni raske kromosoomhaigus või mitte, selleks on paraku vajalik invasiivne sekkumine.»
Eelmisel aastal avastati haigekassa rasedate sõeluuringuga ligi 400 positiivset juhtu, mis on umbes kolm protsenti kõikidest rasedustest. Tiia Reimandi sõnul on just neile naistele NIPT test oluline. Samuti neile, kelle sõeluuringuvastus on piiripealne ning neile, kelle pere eelmisel lapsel on olnud üks neist kolmest trisoomiast. Neid juhte on veel.
«Kui mõelda, et eelmisel aastal sündis meile üks Downi sündroomiga laps, kelle ema sõeluuringuvastus oli täiesti korras, siis ideaalis võiksid NIPT testi teha kõik rasedad,» sõnas Reimand veel. «Osad riigid, kel on endal tehnoloogia olemas, saavad seda oma patsientidele lubada.»
Lastefond tuli appi
Tiia Reimandi sõnul on kahel viimasel aastal Eesti haigekassa lükanud taotluse rahastada konkreetsetel juhtudel rasedatele NIPT testi ostmist, tagasi.
Kliinikum ise müüb NIPT testi patsiendile hinnaga, millega ta seda ise välismaalt ostab ehk 360 euroga. Kaugeltki mitte igale rasedale ei ole see taskukohane. Aga just NIPTtest võib säästa ema stressist ja raseduse katkemise ohust, kuna see leiab piirilähedastest juhtudest omakorda üles need rasedaid, kes tegelikult invasiivset protseduuri ei vaja.
«Alates tänavusest lastekaitsepäevast on TÜ Kliinikumi lastefond võtnud endale kohustuse toetada NIPT testi ostu just niisugustele emadele,» lisas Reimand. «Selle otsusega tõstab lastefond teema ühiskonnas nähtavamaks, ja loodame väga, et Eesti haigekassa ühel päeval selle kohustuse üle võtab.»
Tartu teadlaste NIPTIFY uudisesse suhtub Tiia Reimand positiivselt.
«Pea kõikides Põhjamaades on selline riigisisene test olemas,» märkis ta. «Tahan kindlasti lugeda aga ka Tervise-TAKi teadustööde tulemusi ning ootan, et neilt ilmuksid infolehed patsientidele, kus nad selgitaksid lahti, millise metoodikaga nad töötavad ning mida see test annab või ei anna. Meie patsiendid on väga teadlikud ja tahavad iga uue asja kohta kõike täpselt teada.»
Kristiina Rull,
naistearst
Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 13 675 sünnitust. Kõikidele rasedatele, kes pöörduvad arsti või ämmaemanda visiidile raseduse esimesel trimestril, pakutakse Eestis kõige sagedasemate kromosoomianomaaliate ja raskete arenguanomaaliate avastamiseks sõeluuringut.
See sisaldab ultraheliuuringut koos kuklapiirkonna läbikumavuse mõõtmisega ning vereseerumist kahe hormooni määramist. Lisaks küsitakse andmeid raseda parameetrite ja muude haiguste kohta.
Kui sõeluuringu tulemusega on risk kromosoomianomaaliatele, eelkõige Downi sündroomile kõrgem kui 1:1000, pakutakse rasedale täiendavat ultraheliuuringut ning vajadusel ka invasiivset testi, milleks on proovi võtmine otse looteveest või platsentast. See, invasiivne test annab lõpliku diagnoosi.
Umbes kolmel protsendil rasedaist on sõeltesti tulemus positiivne, ja neile rasedaile pakutaksegi invasiivset testi. Aga sel protseduuril on oma riskid, 0,1-0,2 protsenti rasedustest katkeb.
Annab tuge
NIPT test ehk vereproovi teel võetav geneetiline test võimaldab kromosoomanomaaliate riskihinnangut sõeltestiga võrreldes veelgi täpsustada.
Kui selle testi järel aga selgub, et risk on madal, ei ole rasedal vajadust teha invasiivset testi. Kui NIPT testi tulemus on teatud tasemest kõrgem, pakutakse ka NIPT testi järgselt diagnoosi kinnitamiseks invasiivset meetodit.
Praegu avastatakse esimese trimestri sõeluuringuga 90 kuni 95 protsenti Downi sündroomiga loodetest sünnieelselt. NIPT testi abil avastaksime aga isegi kuni 99,9 protsenti Downi sündroomiga loodetest. See ongi NIPT testi peamine eelis.
Aastaid tagasi võeti looteveeproov kõikidelt rasedailt, kelle vanus oli üle 35 aaasta. Tänapäeval on aga 21 protsenti rasedatest vanuses 35 ja rohkem aastat ning kõigile invasiivset testi teha ei ole mõistlik. Just tänapäevase sõeltesti rakendamine on vähendanud invasiivsete protseduuride hulka – invasiivse uuringu läbib praegu kuni 5 protsenti rasedast.
NIPTi rakendamise eesmärk on niisiis veelgi täpsemalt valida välja just need rasedad, kes invasiivset testi vajavad.
Meie senine kogemus selle testiga on olnud julgustav, aga see maksab! 380 kuni 600 eurot testi kohta käib paljudele rasedatele üle jõu.
Oleme esitanud haigekassale taotluse, et saada rahastust NIPTi teostamiseks neile rasedatele, kellel sõeltestist tulenev risk on tavapärasest suurem, kuna just nende naiste puhul me kaalume, kas teha invasiivne uuring või mitte. Haigekassalt head vastust veel ei ole. Appi on tulnud lastefond.
Head ootused
NIPT testi pakkujaid on meditsiiniturul ligi kümmekond, tegemist on kiirelt areneva valdkonnaga. Tervise-TAK teadlaste poolt välja töötatud NIPTIFY test on üks neist.
Kuna tegemist on äsja turule tulnud testiga, siis me ei saa veel rääkida oma kogemustest.
Kas meie kohalik, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse test on oma tundlikkuselt ja spetsiifilisuselt võrdväärne varasemalt turul olevate teenusepakkujate testidega, me praegu öelda ei oska.
See on ju test, mis otsib nõela heinakuhjast. Et valenegatiivseid ja valepositiivseid juhte on harva, vajab kokkuvõtete tegemine ja võrdlevate andmete esitamine oluliselt pikemat aega ning rohkem testitud rasedaid. Aga me oleme optimistlikud.
/nginx/o/2018/08/21/11301857t1h601b.jpg)
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)