Tartumaa perekond Koitmaa on nüüd tiitliga hobimetsaomanik

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskel 2018. aasta parim metsamajandaja Lauri Salumäe koos rea teiste autasustatavatega.
Keskel 2018. aasta parim metsamajandaja Lauri Salumäe koos rea teiste autasustatavatega. Foto: Kaarel Langemets

18. augustil Haapsalu külje all Uuemõisa mõisapargis toimunud metsapäeval kuulutati 2018. aasta parimaks metsamajandajaks Lauri Salumäe. Märt ja Oliver Koitmaa Tartumaalt pälvisid aga tublide hobimetsaomanike tunnustuse.

Tartumaalt pärit perekond Koitmaade 20 hektari suurune mets asub Viljandi- ja Valgamaa piiril, isa sünnitalu lähedal. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai metsast peremeheta vara, mis 1995. aastal õnnestus aga perele tagasi osta.

Pere metsade eest hoolitsemise on isa Märt Koitmaa usaldanud metsandusharidusega poja Oliveri kätte, kes nüüd ise ja sõprade abiga metsas toimetab. Tehtud on erinevaid töid, kuid suurim katsumus on lodumetsa uuendamine.

Lageraielankidest soovib Oliver Koitmaa kujundada segametsa, mille tarbeks on istutatud kuuske ja külvatud mändi. Loodus peaks omalt poolt lisama ka lehtpuud. Sel suvel paistsid langid silma märkimisväärse vaarika- ja metsmaasikasaagiga.

Eesti erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Linki sõnul oli tänavusel konkursil mitu väga tugeva taustaga metsaomanikku ning parima metsamajandaja tiitli saaja üle arutati pikalt.

Parim metsamajandaja Lauri Salumäe.
Parim metsamajandaja Lauri Salumäe. Foto: Kaarel Aluoja

Nagu eespool juba kirjas, sai parima metsamajandaja tiitli Lääne-Virumaalt pärit Lauri Salumäe, kes on koos perega panustanud nii metsanduse kui ka maaelu edendamisse laiemalt. Oma metsa kasvamise ja kasvatamise kogemust jagab ta kõigi huvilistega hiljuti loodud õpperajal, kus saab hea ülevaate sellest, kuidas erinevas vanuses mets kasvab, milliseid töid seal tehakse ning kuidas metsa uuendamisel ja kasvatamisel ka teiste metsaelanikega, näiteks naabrist põdraga ühist keelt otsitakse.

Salumäe sõnul elab ta teadmisega, et tulevikus soovime kindlasti paremini elada, sealhulgas ka rohkem tulu teenida.

Töötuba.
Töötuba. Foto: Kaarel Langemets

Uuemõisa mõisapargi meeleolukast kogu pere metsapäevast võttis osa tuhatkond inimest, kes said kaasa lüüa mitmes põnevas töötoas, võistlusel ja ekskursioonil. Näiteks sai õppida hooldama metsatööks tarvilikke lõikeriistu, proovida mõõdusaagimist ja harjutada saeketivahetust, samuti kuulata loodusfotograafi Remo Savisaare loengut ja nautida popstaaride laulu.

Rahvast täis plats.
Rahvast täis plats. Foto: Kaarel Aluoja

Eestis on üle 100 tuhande erametsaomaniku, kellel kõigil on metsa majandamisel oma eesmärgid ja põhimõtted. Kuna metsandus on üks Eesti majanduse alustaladest, on oluline, et metsaomanikud saaks oma metsa hoidmise ja kestliku majandamise eest tunnustatud.

Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille eesmärk on erametsanduse toetamine ja arendamine. Sihtasutuse põhitegevus on metsandustoetuste vahendamine, metsaomanike tugisüsteemi arendamine ja säästva metsanduse edendamine. Lisainfo www.eramets.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles