Noorest Koidulast kujuneb esimese laulupeo hing

Lydia Koidula

FOTO: EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI KULTUURILOOLINE ARHIIV

Tellijale

Kuigi meie esimese laulupeo luba oli veel äraarvamatus kauguses, võttis peo ettevalmistamine 1868. aasta suvest saati üles üha kiiremaid tuure. Oma raamatus «Koidula» kirjutab Malle Salupere, et Lydia Koidula oli meie ärkamisaja kõigi oluliste ettevõtmiste mootoriks. 1868. aasta suveks oligi päevselge, et laulupeo vaimseks liidriks oli märkamatult saanud Lydia Koidula. Et isa Johann Voldemar Jannsen oli Eesti Postimehe toimetamisetöö põhiraskuse pannud Lydia õlgadele, siis pidas ta loomulikuks, et Lydia on a ja o ka laulupeo juures. Lydia laskis end töösse kaasa haarata, sest uudse suurürituse sõlmpunktide puntrad pakkusid talle lausa loomingulist rõõmu. Kaasa lõid teisedki Jannseni pere liikmed – pojad Harry ja Julius ning noorem tütar Eugenie tulevase mehe Heinrich Rosenthaliga. Tahes-tahtmata hakkas mõnele norijale, keda alati ikka leidub, laulupeo ettevalmistus näima «Papa Jannseni pereprojektina».

Tagasi üles