Alatskivil lahatakse Afanasjevi «Serafima ja Bogdani» mõju kohalikule kogukonnale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kirjandussündmuse lõpetab hilisõhtune Eva Mitreikina kontsert.

FOTO: Andrus Eesmaa

Sel laupäeval kell kolm päeval algab Alatskivi lähedal Rupsi külas Juhan Liivi muuseumis kirjandussündmus Eesti Lugeja 2018.

Tänavusel üritusel pööravad korraldajad pilgu lugeja poole. Autorid seatakse lugejaga silmitsi. Esinevate kirjanike nimistu on muljetavaldav: Andrei Hvostov, Eva Koff, Mihkel Kunnus, Lauri Laanisto, Jaan Malin, Kristel Mägedi, Berit Petolai, Wimberg ja paljud teised.

«Meil Eestis kirjutatakse väga palju, aga kas keegi ka loeb? Otsustasime siis küsida esiteks seda, kes loeb ja teiseks seda, kelle looming loeb,» ütles sündmuse korraldaja Mari Niitra.

Üritusel loevad luulet Jüri Kolk, Kristel Mägedi, Berit Petolai ja Luulur ning seal peetakse ka kirjandusteemalist mälumängu ansambli Kiilanev Krokodilli juhatamisel. Reeli Reinausega vestleb kirjaniku 12-aastane fänn, lapsed saavad osaleda töötoas, mille tulemusena valmib kirjanduslik välknäitus. Mari Niitra räägib, mida arvavad menuromaanist «Serafima ja Bogdan» Peipsiääre vanausulised. «Vahendame Afanasjevile, millisena kohalik kogukond seda raamatut näeb,» selgitas Niitra. «Tänapäeva kirjandus on võrreldes Tammsaare aegadega väga muutunud. Siis kirjutati anonüümselt, aga näiteks Afanasjevi raamatus on kõik kohanimed ja isegi mõned isikud äratuntavad. See teebki raamatu vastuvõtmise keeruliseks.»

Kirjanduskaanoni üle vaidlevad sündmusel Wimberg, Andrei Hvostov ja Mihkel Kunnus. Professionaalse lugeja pihtimuse esitab Peeter Helme. Kirjandusmaraton kestab hilisõhtuni ja selle lõpetab kell 22.15 algav Eva Mitreikina plaadiesitluskontsert, millel ta esitab endaviisistatud lugusid Juhan Liivi tekstidele. «Ta luges Juhan Liivi ja sellest tuli välja midagi täiesti uut,» märkis Niitra.

Muuseumi territooriumil on avatud puhvet ning seal on võimalik ka telkida. «Publikut on meil  tavaliselt kammerlikult nii sada külastajat. Kui inimene juba vaevaks võtab ja kohale tuleb, siis osaleb ta ka suhtluses kirjanikega vahetult. Kirjanike ja lugejate kohtumine on meil tegelikult alati toimunud,» ütles Niitra.

Tagasi üles