:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2008/12/08/102516t1h6631.jpg)
Abiturientidel seisab jaanuaris ees riigieksamite valimine. Küsimuses, milliseid riigieksameid ja mitu valida, on aga õpilased ja pedagoogid mõnes koolis erineval arvamusel.
Õpetajad ärgitavad vähem riigieksameid valima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, millest kolm peavad olema riigieksamid, aga võib ka rohkem riigieksameid valida.
Tartu Kivilinna gümnaasiumi abiturientide sõnul soovitavad aga nende kooli õpetajad eelistada mitte üle kolme riigieksami valimist, ülejäänud kaks oleksid koolieksamid.
Kuigi ühe abituriendineiu sõnul neil otseselt rohkem riigieksameid valida keelatud ei ole, käib soovitamine mõjutamise teel.
«Iga päev loetakse sõnad peale, et kas on rohkem riigieksameid siis vaja ja et te ei saa hakkama,» rääkis Kivilinna gümnaasiumi abiturient.
Tema sõnul soovitavad õpetajad lisaks kohustuslikule emakeele riigieksamile ja inglise keele eksamile validagi vaid ühe riigieksami lisaks.
«Õpetajad ütlevad, et peale nende kahe jõuabki vaid ühele eksamile pühenduda,» sõnas abiturient.
Õpilase enda valik
«Kindlasti olen ka mina soovitanud õpilastel hästi tõsiselt võtta ettevalmistust riigieksamiteks, sest riigieksamite tulemused on võtmeks kõrgkooli ustele,» ütles Kivilinna gümnaasiumi direktor Ants Serk. Tema sõnul teeb siiski iga 12. klassi õpilane oma riigieksamite valiku ise kirjaliku avalduse alusel ning kool selleks takistusi ei sea.
Abituriendineiu sõnul kasutab kool mõjutamiseks erinevaid vahendeid. «Näiteks manipuleeritakse hinnetega,» ütles ta. Tema sõnul soovisid algselt matemaatikaeksamit teha pooled kümnendikest, mille järel jagasid õpetajad õpilased viide rühma.
«Esimesed kolm olid riigieksami tegijate rühmad. Seal sai aga ainult kahtesid ja seejärel hakatigi eksamist loobuma, et perioodihindeks kolme või nelja kätte saaks,» rääkis neiu.
Õpilase sõnul mõjutatakse ka eksamite ettevalmistustundide aegadega. Süvaõppetunnid toimuvad üheaegselt ning seetõttu pole võimalik näiteks viie riigieksami valimisel neist kõigist osa võtta. Ants Serk märkis, et süvaõppe võimaldamine on riikliku õppekava väline vabatahtlik tegevus.
Soovituse habras piir
Tartu Descartes’i lütseumi direktori Jaan Reinsoni sõnul toimub nende koolis süvendatud õpe kevadel, kui eksamid on juba valitud. Praegu valmistutakse lütseumis eksamiteks ette tavatunniplaani raames.
Soovitusi ja nõuandeid annavad Reinsoni sõnul ka Des-cartes’i lütseumi pedagoogid, kuid eksamite valimine jääb õpilase otsustada. «Me soovitame õpilastel tõsiselt järele mõelda, kas neil on vaja teha rohkem kui kolm riigieksamit, sest lisaks võib valida ka koolieksameid,» ütles Reinson.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa sõnul peab eksamivaliku tegema õpilane ise ning kool, vanemad, õpetajad või sõbrad ei tohi selles ettekirjutusi teha.
«Piir nõustamise ja survestamise vahel võib habras olla, ja kui õpetaja väga tungivalt nõu annab, võib noor seda tõlgendada kui keelamist,» ütles Ääremaa.
Ühe põhjusena, miks koolid eksamivalikut mõjutada püüavad, tõi Ääremaa välja koolide hirmu kehvade eksamitulemuste ees.
Abituriendid, kes arvamust avaldasid, ei soovinud oma nimesid avaldada, kuna leidsid, et see võib kaasa tuua probleeme kooli lõpetamisega.