Tähetorni teleskoop jõudis sajanda sünnipäevani

Saja aasta vanune Zeissi refraktor tähetornis. Foto: Kristjan Teedema

Täna tähistab Tartu tähetorn Zeissi refraktori sajandat sünnipäeva, see kaheksatolline teleskoop oli aastakümneid Eesti suurim ja paljude siinsete täheteadlaste tähtis abimees.

Restaureeritud teleskoop on siiani töökorras, kuid täheteadlastel on tänapäeval kasutusel märksa võimsam varustus. Nõnda on sellest saanud rohkem hobiastronoomide ja taevavaatlejate tööriist.

Algusest peale on selle suur lisaväärtus olnud taevakehade pildistamise võimalus. Seegi otstarve pole kadunud. Näiteks üleeile pildistas Tõnis Eenmäe selle teleskoobiga Jupiteri ühes rõngaste ja kaaslastega.

Algaegadel võis mõnest tuhmimast taevakehast ühe pildi tegemiseks kuluda terve öö, moodne fototehnika aga lubab ööga pildistada hulga ülesvõtteid.

Aluseks Postimees

Teleskoobi sünnipäev on tinglik, selgitas tähetorni juhataja Viljar Valder. Selle määramise aluseks on Postimehes 13. oktoobril 1911 ilmunud lühike nupuke, kus on teade, et neil päevil seati tähetorni üles uus refraktor, mis oli toodud Saksamaalt.

Täpsemat aega määratleda pole praegu võimalik. Kui uudise ilmumise kuupäevale lisada 13 päeva, sest toona kehtis vana kalender, saab uue kalendri järgi sünnipäevaks pidada 26. oktoobrit.

Kahe maailmasõja vahel uuriti selle teleskoobi abil Neptuuni heleduse muutumist tema tiirlemisperioodi määramiseks, mõõdeti udukogude ja kerasparvede heledust, vaadeldi kaksiktähti, asteroid Erost, Jupiteri kaaslaste varjutusi ja muudki.

Tuntumatest nimedest on teleskoobiga töötanud Ernst Öpik, Robert Livländer, Vladimir Riives, Aksel Kipper ja Herbert Muischneek.

Valder märkis, et siiski ei ole selle teleskoobiga tehtud avastusi, mis oleks kuldtähtedega teaduslukku raiutud.

Zeissi refraktor oli kuni 1963. aastani suurim ning parim teleskoop Eestis, siis sai Tartu observatoorium Tõraveres 50-sentimeetrise moodsa teleskoobi.

Saja-aastane vanus ja kaks maailmasõda pole märgatavalt kahandanud teleskoobi kasutusväärtust.

Valder ütles, et see annab visuaalsetel vaatlustel silmad ette enamikule nüüdisaegsetest amatöörteleskoopidest. Oluline on Valderi sõnul seejuures fakt, et suure osa uutest taevakehadest avastavad just amatöörastronoomid.

Linnarahva jaoks

Alates 1994. aastast on Zeissi refraktori põhifunktsioon olnud tähistaeva ja planeetide tutvustamine linnarahvale.

Möödunud 17 aasta jooksul on vaatluspäevikusse allkirja jätnud rohkem kui 17 000 astronoomiahuvilist, neist 15 510 aastatel 1994–2009. Tänavu aga juba 2176 inimest.

Huvilistel on võimalik selle abil ka oma kaameraga taevakehi pildistada, tuntumate kaameramarkide jaoks on tähetornil vajalikud vaherõngad olemas.