Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Tartu raeplatsil saab homme õhtul elavaid raamatuid laenutada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oma maast räägivad elavas raamatukogus ka iraanlased. Pilt on illustratiivne.
Oma maast räägivad elavas raamatukogus ka iraanlased. Pilt on illustratiivne. Foto: AFP / Scanpix

Neljapäeva, 16. augusti õhtul õhtul avatakse Tartus Raekoja platsil kaheks tunniks elav raamatukogu, mille raamatuteks on Iraanist, Vietnamist, Iraagist ja paljudest teistest maadest pärit inimesed, kes elavad Tartus. Nagu igas teises raamatukogus, saavad külastajad valida raamatu, mis neid enam huvitab ning selle mõneks ajaks välja laenutada. 

Elav raamatukogu toimub koostöös Tartu armastusfilmide festival tARTuFFiga, festivali telgi ees. Dokumentaalfilmi «Sõit läbi Tansaania» jätkuna jagavad värsked tartlased avatud raamatutena oma rändelugusid ja kirevaid mõtteid Tartust. Elav raamatukogu on avatud kell 20–22.

Ürituse korraldaja, Tartu rahvusvahelise maja vabatahtliku Dan Pritsi sõnul on elava raamatukogu eesmärk stereotüüpide ning eelarvamuste vastu võitlemine.

«Idee on lihtne — nagu igas teises raamatukogus, saavad külastajad valida raamatu, mis neid enam huvitab ning selle mõneks ajaks välja laenutada,» selgitas Prits. «Kui nad on raamatu läbi lugenud, tagastavad nad selle raamatukokku ning võivad soovi korral uue raamatu laenutada.»

Elava raamatukogu võlu peitub selle interaktiivsuses — raamatuteks on inimesed ning lugemise asemel saavad raamatukogu külalised oma valitud raamatutega vestelda. Üritus on inglise keeles ning on kõigile tasuta.

Elav raamatukogu toimub projekti «Saame tuttavaks!» raames. Selle käigus korraldavad Johannes Mihkelsoni keskus ja Eesti Pagulasabi koostöös Tartu rahvusvahelise majaga pooleteise aasta jooksul üle kogu Eesti kokku 45 ühisüritust, kus kohtuvad rahvusvahelise kaitse saajad, Eestis elavad välismaalased ja Eesti kohalikud inimesed.

Tagasi üles