Noored arutavad suuri teemasid

Sanna Kartau

FOTO: SCANPIX

Poska koolimaja kõrgete uste taga on laupäevast saadik 110 noort inimest vaheldumisi eesti ja inglise keeles arutanud tähtsaid küsimusi ja kujundanud seisukohti.

Euroopa Noorteparlamendi delegaadid, kellest 90 on Eestist ja ülejäänud 20 teistest liikmesriikidest, moodustasid kaheksa komiteed. Arutluse all on näiteks paremäärmusluse piiramine, euro tulevik ja vanurite ühiskonda sulandamine. Sellel aastal tehakse koostööd kampaaniaga «Erinevus rikastab» ja seetõttu on sisse torgatud ka mõned inimõiguste teemad.

Tartu Postimees käis uurimas, mida aktiivsed noored arvavad Eesti ühiskonnas praegu laineid löövatest ja diskussiooni tekitavatest küsimustest. Ja nii üllatav, kui see mõnele ka pole – noortel tõesti on arvamus olemas.
-----------------------------------------------------

Mihkel Veski (17)
Rakvere gümnaasium:

Kas eestlased peaksid aitama kinni maksta Kreeka võlgu?

Me oleme kõik selles asjas koos ja kui me ei aita Kreekat, siis juhtub lihtsalt see, et euroala läheb põhja, ja meie oleme osa sellest.

See on osa riikide koostööst ja praegu tuleb aidata, edaspidi tuleb lihtsalt panna peale karmimad reeglid.

Kas Eesti sõdurid peaksid olema Afganistanis?

Miks me peaks tegelikult minema kuhugi tarka mängima ja ütlema, et nii on hea? Kõnealusel juhul on tegemist siiski küllaltki vägivaldse Talibani režiimiga ja kui me epitsentris piiri peale ei pane, siis tekib olukord, kus asi hakkab levima väljapoole.

Me tegelikult ei peaks sinna sekkuma, aga kui see aitab kohalikke elanikke rahulikult elada, siis ma arvan, et see on õigustatud.

Kas peaminister Andrus Ansip on oma tööga hakkama saanud?

Jah, kohe kindlasti. Sellisel ajal peabki olema suhteliselt karmi käe poliitika. Talle heidetakse ette palju halbu otsuseid, et rahvas ei ole rahul, aga tegelikult see on ainult väike osa rahvast, kes on alati rahulolematu.
Nagu näha, siis tuuakse Andrus Ansipit näiteks igal pool, positiivselt. Mina arvan küll, et ta on väga hästi hakkama saanud.

Kas eestimaalased peaksid rohkem meelt avaldama ja piketeerima?

See ei ole mingi lahendus, konstruktiivset arutelu saab tekitada ka poliitiliselt, mitte ainult demonstreerides. Muidu tekib selline olukord, kus iga otsuse puhul tuleb mõni inimene tänavale ja emotsioonide põhjal otsustatakse midagi, et kuule, see rahvale ikka ei meeldi, nüüd me peame midagi muud välja mõtlema. Kõigile ei saagi alati meeldida.

Tänapäeva võimalused on nii suured, et on võimalik kas või meedias oma arvamust avaldada, ei pea selleks piketeerima.

Sanna Kartau (17)
Rocca al Mare kool:

Kas eestlased peaksid aitama kinni maksta Kreeka võlgu?

Ma arvan, et jah. Kuna meie oleme saanud Euroopa Liidult päris palju abi, alates rahast ja lõpetades muude hüvedega, siis on mõnes mõttes meie kohustus aidata vastu.

Aga ainult siis, kui Kreeka ise võtab kasutusele meetmed, mida Euroopa Liit on neilt nõudnud, ainult siis, kui nad ise näitavad, et nad on valmis muutma oma poliitikat ja valmis muutma oma suhtumist.

Kas Eesti sõdurid peaksid olema Afganistanis?

Ma arvan, et mitte. Neid väärtusi, mida algul kaitsti, seal enam ei kaitsta ja selle pärast peaks minu arvates sõdurid ka ära tulema.

Arvestades, et praegu on meil palju valdkondi, kus on raha puudu, oleks mõttekas, kui eestlased missiooni lõpetavad. Lisaks annaks see veel võib-olla ühiskondliku signaali, et mille eest me eestlastena seisame.

Kas peaminister Andrus Ansip on oma tööga hakkama saanud?

Kui me vaatame rahvusvaheliste lehtede arvamusi, siis näeme, kuidas Eestit kiidetakse selle poliitika eest, et me pole laenu võtnud ja nii edasi. Ma usun, et ta on väga hästi hakkama saanud, sest meid tuuakse ka teistele eeskujuks.

Kas eestimaalased peaksid rohkem meelt avaldama ja piketeerima?

Kindlasti. Tihti arvatakse, et demokraatia ongi see, et sa käid korra nelja aasta jooksul hääletamas, aga tegelikult peaks iga inimene võtma oma kodanikukohustusi suurema tõsidusega. Kui me grupeerume, on meil palju suurem jõud.

Meie kõige suurem probleem on, et Eesti inimene kardab, ma arvan, et see on meie minevikus kinni. Kardetakse väljatulekut ja oma arvamuse eest seismist, aga ma arvan, et massi jõud tegelikult viiks asju edasi.

Erik Tamre (18)
Tallinna reaalkool:

Kas eestlased peaksid aitama kinni maksta Kreeka võlgu?

Alternatiiv on sisuliselt see, et Kreeka lahkuks Euroopa Liidust. Ja juhul kui me looks sellise pretsedendi, siis on karta, et see tekitab suuri pingeid ka edaspidi, eriti sellepärast, et on juba riike sellises olukorras. Euroala terviklikkus kaotaks sellisel teel väga palju.

Kas Eesti sõdurid peaksid olema Afganistanis?

Eesti-taolisele väiksele riigile on hästi tähtis püsida maailmas pildil ja mängida olulist rolli rahvusvahelises diplomaatias, sest vastasel juhul me võime suurte poliitiliste otsuste puhul kahe silma vahele jääda.
Selliste teenete eest on võimalik saada positiivset tagasisidet selles mõttes, et juhul kui Eestil endal peaks mingil ajal vaja olema sõjalist või majanduslikku toetust, siis tõesti leidub neid riike, kes peavad vajalikuks seda anda ja panevad üldse tähele ohtlikku olukorda.

Kas peaminister Andrus Ansip on oma tööga hakkama saanud?

Kui me võrdleme Eesti riigi majanduslikku olukorda teiste riikide omaga, siis võib öelda, et Eesti ei ole kõige hullemini kannatada saanud. On päris palju aspekte, kus Eestil on õnnestunud kriis suhteliselt kergelt üle elada. Sellest lähtuvalt mul mingisuguseid üldiseid pretensioone esitada ei ole.

Kas eestimaalased peaksid rohkem meelt avaldama ja piketeerima?

Mingit üldistust ei saa teha, sest see sõltub niivõrd tõsiselt sellest, millisest ühiskonna aspektist me räägime.

Mul on väga hea meel, et õpetajad on oma õiguste eest võitlemise nii tõsiselt ette võtnud, samal ajal kindlasti on neid huvirühmi, kes on isegi üle pakkunud igasuguste meeleavalduste ja protestidega olukordades, kus tegelikku vajadust nende järele pole olnud.

Tagasi üles
Back