Ihaste seltsi juhatus otsustas nädalavahetusel, et nad ei ole kruntide Hipodroomi 4 ja Männimetsa 3a detailplaneeringu vastu, kuigi selle lõpetamist on nõudnud petitsioonis 2275 inimest ja teiste hulgas eraisikuna ka Ihaste seltsi juhatuse esimees Kalle Pilt.
Ihaste seltsi juhatuse avaldus ütleb justnimelt, et selts pole vastu, aga ei ütle, et on planeeringulahenduse poolt. Pilt selgitas, et praegu esitatud lahendust nad ei toeta, sest sellega tuleks veel tööd teha. Näiteks ei ole hästi lahendatud pääs metsa.
«Võib-olla kõige suurem puudus on see, et kohalikega peaks läbi rääkima, nendesamadega, kes petitsiooni on algatanud. Me näeme, et osapooled võiksid läbi rääkida,» lausus Pilt. «Inimesed väidavad, et nendega ei ole räägitud, ja süüdistavad seetõttu Ihaste seltsi, linnavalitsust ja kõiki teisi.»
Selts on vajaduse korral valmis asuma vahendajaks. Otsusesse sai see kirja nii: «Oleme huvitatud mõlema osapoole, petitsiooni algatajate ja arendajate kokkuleppest detailplaneeringu täiustamise osas ning vajadusel aitame korraldada osapoolte kohtumist.»
Otsuse kolmas punkt ütleb, et selts toetab endiselt Ihaste arengut aedlinnana, kus pole kohta mitmekorruselistele kortermajadele ega tööstushoonetele, ning tõdeb, et detailplaneering pole vastuolus Ihaste elukeskkonna säilimisega.
Pildi sõnul oli Ihaste seltsi avaldus just nüüd vajalik põhjusel, et petitsiooni algatusrühm käis intensiivselt peale, et selts toetaks nende seisukohta kõnealune detailplaneering lõpetada, kuid mitte kõik Ihaste elanikud pole vastu.
Ihaste seltsil on 138 liiget, neist üks on kollektiivne liige ehk terve aiandusühistu. Juhatuse koosolekul, kus otsus tehti, osalesid Kalle Pilt, Tõnu Seilenthal, Anneli Ernits, Veiko Rebase ja Tiit Tali.
Tuhanded vastuallkirjad
Teisipäeval jõudis Tartu linnavalitsusse 2275 inimese petitsioon, milles allakirjutanud nõuavad kruntide Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a detailplaneeringu lõpetamist.
Avalduses taotlevad nad linna üldplaneeringus maakasutuse sihtotstarbe ennistamist ning leiavad, et üldkasutatava maa muutmine elamumaaks oli põhjendamatu ja tugevalt vastuolus kogukonna huvidega. Lisaks nõuavad nad kõnealuse maa-ala elustiku põhjalikke uuringuid ja keskkonnamõju hindamist, et vajaduse korral kehtestada looduskaitsepiirangud.
«Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kinnistutel on metsa- ja puhkealana kogukondlikku väärtust kandev funktsioon. Kõnealune mets on Ihaste elanike istutatud ning Ihastele omanäolise identiteedi sümboliks. Allkirjastanud soovivad nimetatud kinnistute säilimist täies ulatuses üldkasutatava rohealana. Elamumaa rajamine metsa ei parenda, vaid halvendab Ihaste elukeskkonda. Ihaste areng ei seisne kõrghaljastuse vähendamises ja elamumaa pidevas juurdekasvus rohealade arvelt,» on kirja pandud.
Ühtlasi on tõdetud, et piirkonnas ei ole puudu vabadest elamumaa kruntidest, saadaval on 52 krunti kõrval asuvas uusarenduses ning rohkelt ajakohastamist ootavaid suvilaid. Elamuarendus on eraomaniku huvides, kuid linnale kui tervikule, rääkimata Ihaste elanikest, toob pikaajalist kasu pigem Ihaste mitmekesise elustikuga metsa säilitamine.
Väiklusel pole kohta
Kalle Pilt on omalt poolt linnavalitsusele saatnud selgituse, et inimestena saavad seltsi juhatuse liikmed aru petitsiooni algatajatest. «Keegi meist ei soovi, et meie kodu lähedale rajatakse uus elamukvartal. Mitmed juhatuse liikmed (sh allakirjutanu) allkirjastasid eraisikutena petitsiooni. Kuid olles Ihaste tuleviku eest vastutavad ja kõigi Ihaste elanike esindajad, ei saa me väiklaselt pooldada vaid ühe osapoole seisukohti, ära kuulamata ka teiste Ihaste elanike arvamusi,» kirjutas Pilt. «Seda enam, et Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide ühe arendaja esivanemad elasid nimetatud maa-alal ning ta soovib oma kodu rajada esivanemate krundile. Ka tema on täisväärtuslik Ihaste elanik. Detailplaneeringu põhjal jääb 60 protsenti metsast hoonestamata ning selts taotleb linnalt kinnitust, et seda maa-ala linn tulevikus ei võõranda ega planeeri selle hoonestamist. Kusjuures detailplaneeringu esialgse kava kohaselt jääb alles just korrastatum männimets.»
Vaidlusaluse detailplaneeringu avalik väljapanek lõppes eile ja Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles, et planeeringu kohta on linnale esitatud ühtekokku 26 seisukohta. Linnal on 30 päeva aega neid läbi vaadata. Abilinnapea sõnul tuleb vaadata, kas seisukohad on emotsionaalsed või argumenteeritud.
Jaanipäeva paiku volikogus vastu võetud ja avalikustamisele saadetud detailplaneeringu idee on jagada üle kümne hektari suurune maa-ala nii, et sellele saab moodustada 28 elamukrunti, umbes kuus hektarit jääb metsaks.