Maarjamõisa meditsiinilinnak saab kolme ja poole aasta pärast taas uue ilme. Haiglal valmivad J-, K- ja L-maja ning senisele Puusepa tänava peasissepääsule lisandub teine, Lunini tänava poolne peauks.
Tartu meditsiinilinnak muudab nägu
Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise ehitusjärgu eskiisprojekti taga on Soome firma AW2 Arkkitehdit Oy projekteerijad.
«Eskiisprojekt valmis juba suvel,» sõnas meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik. «Nüüd on paigas aga ka ruumide jaotus.»
Tulevikus peaks oluliselt paranema kogu kompleksi logistika. «Meie üks suuremaid probleeme on olnud A-hoone esimene korrus, kus asuvad ambulatoorse vastuvõtu kabinetid,» kirjeldas Kivastik.
Uus koridor kui tänav
Nende kabinettide vahelisest koridorist on saanud ka läbikäigutee neile, kel on vaja kõndida kliinikumi ühest majast teise.
Teise ehitusjärgu valmimisega tekib hoonete vahele aga eelmisega paralleelne koridor, mis võtab A-hoone esimeselt korruselt edasi-tagasi liikuva rahvavoo ära, linnak kui tervik muutub rahulikumaks.
Küsimuse peale, miks meditsiinilinnak näeb tulevikus välja just niisugune, et K- ja L-korpus on ehitatud J-korpuse peale, vastas Toomas Kivastik, et siin ei ole küll välise efekti nimel trikitamist.
«Just nii on võimalik otstarbekas, hoonete funktsioonist tulenev planeering,» sõnas ta.
Teise ehitusjärgu hoonete brutopind on ligikaudu 38 000 ruutmeetrit. Selle üks tähtsamaid eesmärke on moodsa onkoloogiakeskuse rajamine, mille keerukaim osa on kiiritusraviosakond J-korpuse nullkorrusel, sinna luuakse nelja lineaarkiirendi valmidus. See tähendab, et siis suletakse ka viimane vähiravi maja Vallikraavi tänavas.
Ka on Toomas Kivastiku sõnul väga oluline moodsa taristu loomine sisekliiniku, silmakliiniku, kardiokirurgia osakonna, endoskoopiakeskuse, ühendlabori, haigla apteegi ja patoloogiateenistuse vahel, mis kõik hakkavad paiknema kompaktselt üksteise lähedal J-, K- ja L-majas.
Silmakliinik kolib sisse
Pärast silmakliiniku Maarjamõisa tulemist jääb Kuperjanovi tänavasse alles veel kõrvakliinik. Tulevikus kolib seegi linnakusse, aga alles pärast seda, kui on valminud kolmas ehitusjärk ehk ehitis, mis haarab enda alla B-korpuse.
Nii eelmist kui eesseisvat ehitusjärku rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning nii nagu esimene ehitusjärk, tõotab seegi kujuneda endises rahas miljard krooni maksvaks ettevõtmiseks.