Linnakodanik Eleanora Kamenik imestab, et kuigi ta juba 9. septembril teatas linna heakorratelefonil 1789 ohtlikult rippuvast puuoksast maaülikooli Tuglase 7 ühiselamu juures bussipeatuse lähistel, oli oks ka eile samas paigas alles. Miks see oks seal edasi ripub ja kas mureliku linnakodaniku kõne kadus musta auku?
Miks ei anna heakorratelefonile helistamine tulemust?
Vastab Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma:
Ma arvan, et ei kadunud musta auku. Need teemad suunatakse edasi dendroloog Kaire Zimmerile, aga ta on õppepuhkusel. Saan talle õhtupoolikul helistada.
Kui sellest oksast teatati poolteist kuud tagasi ja midagi ei ole juhtunud, mis te arvate, kas selle kodaniku usk heakorratelefoni kustub või kasvab?
Ei no sellel kodanikul muidugi kahaneb. Aga praegu ei oska selgitada, mille taha töö jäi.
Mõni aeg hiljem helistas oksa pärast toimetusse tagasi haljastuse peaspetsialist Inga Kiudorf: Selgus, et Kaire Zimmer on käinud hooldusfirma ISS Eestiga kohapeal, kus hooldatava maa piiril see oks on.
Kaire Zimmer arvas, et see ei ole siiski linna hooldatav ala, oks ongi riigimaal, linnamaa piiri lähedal. Kuna firma läks minu pärast uuesti sinna, proovisid nad oksa alla tõmmata, aga ei saanud. Nad lähevad (täna – toim) hommikul ja võtavad selle maha. Niisiis leppisime kokku, et me ei hakka maa-ametiga selle üle läbi rääkima. Muidu on riigimaal selliste tööde korraldamine maa-ameti ülesanne.
Kas maa-amet on sellest oksast teadlik?
Mina ei tea, kas Kaire Zimmer andis info edasi. Firma ka ei tea.
Nojah, teie olete sõnumitooja ...
... ja mind tõmmatakse oksa.
Aga oletage, miks see on ikkagi poolteist kuud aega võtnud?
Sest Kaire Zimmer leidis, et see ei ole meie hooldusalal. Ohtu seal ei ole, see oks ei tule ka tõmmates alla, kellegi elule ja tervisele see otsest ohtu ei kujuta.