Kihutajad vajutavad gaasi põhja

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti spordimuuseumi juhtivteadur Enn Mainla õppis tsikliga sõitma 16-aastaselt, kui isa vana K-175 talle andis. «Nii võimsa masinaga pole ma sõitnud,» ütles Enn Mainla väga kõva kihutaja Endel Kiisa võidusõiduratta C-360 juures.
Eesti spordimuuseumi juhtivteadur Enn Mainla õppis tsikliga sõitma 16-aastaselt, kui isa vana K-175 talle andis. «Nii võimsa masinaga pole ma sõitnud,» ütles Enn Mainla väga kõva kihutaja Endel Kiisa võidusõiduratta C-360 juures. Foto: Margus Ansu

Miks nad nii hirmsasti kihutavad, küsis Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajale sattunud mees koerakesega filmis «Vallatud kurvid». Esimene saab auhinna, tuli vastus. Toonased kihutajad tuletavad end nüüd meelde spordimuuseumis.

«Pirital oli siis nagu laulupidu,» muheles Eesti spordimuuseumi juhtivteadur Enn Mainla meie motospordi hiilgeajast ehk 1950. ja 1960. aastatest rääkides. «Raja ääres oli rahvast  murdu, tagumised rada ei näinudki.»

Nüüd saavad toona tagumises reas seisnud ja noorem rahvas spordimuuseumis näitusel «Gaas põhja! 90 aastat auto- ja mootorrattasporti Eestis» näha legendaarsete kihutajate tsikleid, võistlusvorme ja karikaid. Järele võib proovida sellegi, kuidas on istuda Marko Märtini ralliauto kõval ja kitsal istmel või Eestis tehtud vormelis.

Endel Kiisa ratas

Näituse üks korraldaja, Eesti mootorispordi muuseum, on välja pannud ka oma kõige väärtuslikuma eksponaadi, Endel Kiisa võistlusratta C-360. Praegugi hea tervise juures Endel Kiisa oli aastatel 1948–1971 Eesti üks kiireimaid kihutajaid, kes sõitis end 23 korda Eesti meistriks. Liidu meistrivõistlustelt tõi Endel Kiisa kaks kuld-, kuus hõbe- ja kuus pronksmedalit ning auhinnakohti sõitis ta välja ka maailmameistrivõistluste etappidel.

«Endel Kiisa sõitis näitusel oleva rattaga ka maailmameistrivõistlustel, aga poodiumile ta sellega ei jõudnud,» tutvustas väärtuslikku eksponaati Eesti Autospordi Liidu peasekretär Arno Sillat.

Siiski ei tasu seda 350-kuupsentimeetrise mootoriga tsiklit alahinnata: see Moskva lähedal Serpuhhovis asunud NSVLi mototööstuse teadusliku uurimise instituudis 1960. aastal valminud võidusõiduratas võis kiirel sirgel rajal välja võtta 240 kilomeetrit tunnis.

Ega keegi nende masinate kiirust mõõtnud olegi,» märkis Arno Sillat. «Võidusõidul on ju kogu aeg gaas põhjas, spidomeetrit ei vaata keegi.»

Serpuhhovis tehti vaid ligi poolsada võistlusratast, neist on alles paarkümmend.

Vürtsikad mälestused

Mootorispordi muuseumi, spordimuuseumi ja mootorispordiajakirjanik Aare Arula koostöös valminud näitust saab uudistada 22. detsembrini.

Tuleval kolmapäeval, 2. novembril kell 12 vürtsitab näitust oma mälestustega 1950. aastate legendaarne motosportlane Ants Promet. 7. detsembril kell 12 tuleb näitusele ralli suurkuju Uno Aava.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles