Varasemast on juba kirjas sõnastus, millele on raske vastu vaielda: «Mõnusa elukeskkonna loomiseks on oluline mugava jalgrattateede võrgustiku väljaarendamine; keskkonnasäästliku ja sujuva ühistranspordisüsteemi töölerakendamine; liiklejate teadlikkuse ja liikluskultuuri tõstmine; sidusa puhkealade ja rohevõrgustiku edasiarendamine; jalgsikäigu soodustamine katkematute turvaliste jalakäigusuundade edasiarendamise läbi nii linnasiseselt kui linna lähialadel; miljööväärtuslike alade korrastamine; tänavate rekonstrueerimisel ruumi kujundamine üheks osaks rohevõrgustikust ja vaba aja veetmise aladest; kesklinna elavdamine, säilitades kultuuripärandi ja roheluse; Tartu kui Emajõelinna kuvandi parem ärakasutamine; IT-lahenduste rakendamine tartlaste heaolu tagamiseks jne.»
On nimetatud tähtsaks, et Tartu elanike arv hakkaks taas kasvama ja selleks tuleb tagada turvaline elukeskkond, sh kliimamuutustega kohanemine ja kliimakahjude leevendamine.
Kõik on väga ilus ja õige, aga ainult seni kuni jõuame eelarvestrateegia kavandini. Vaatame, millest on juhindutud uue eelarvestrateegia aastani 2022 koostamisel, ja küsime endalt, kas märkame majanduse ja elukeskkonna lähtealuste tasakaalustatust.
Võitluses kavandatava puidubiorafineerimistehase vastu tugineti peamiselt keskkonna kvaliteedile. Tõsi, paljude näitajate puhul on koormus elukeskkonnale vähenenud, kuid pigem ettevõtluse kadumise arvel. Töökohtade kadumise järel hakkasid lahkuma inimesed. Kas allakäigutrepil saab veel suunda muuta?
Majanduslike soovituste arvestamisel eelarvestrateegias on tõesti loetletud olulisim ja väärikaim alustades globaalsest. On öeldud, et tähtsamad üldist majanduskeskkonda puudutavad eeldused põhinevad Maailmapanga, IMFi, Consensus Economicsi, OECD, Euroopa Komisjoni, rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosidel.
Keskkonnavaldkonna lähtekohad on kirja saanud samas võtmes. Kuid Tartu elukeskkonda silmas pidades eeldaks siiski, et märgitud oleks vähemalt 2015. aasta ÜRO säästva arengu eesmärgid, mis on tänapäeval ülemaailmselt suunda andev dokument, niisamuti 2016. aasta Euroopa Liidu linnakeskkonna agenda, ka strateegia «Säästev Eesti 21», aasta 1988 Tartu looduskaitsekontseptsioon ja Tartu üldplaneeringu sellesuvise ülevaatamise tulemused.