Maaülikool tegi ettepanekud veterinaarhariduse olukorra parandamiseks

Eesti Maaülikooli loomakliiniku juures avati skulptorite Ilme ja Riho Kulla skulptuur «Tüdruk pulliga». Varem asus sama taies Kreutzwaldi 1a mõisamaja ees.

FOTO: Kristjan Teedema

Maaülikool saatis haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole kirja, milles juhib tähelepanu probleemidele ja jätkusuutlikkusele loomaarstiõppes.

Loomaarstiharidust andvate õppeasutuste assotsiatsioon (EAEVE) hindas Eesti maaülikooli (EMÜ) loomaarstiõppe kava ja õpet esmakordselt 2004. aastal, kirjutab maaülikooli rektor Mait Klaassen. Hindamiskomisjon leidis, et õppekava oli soovitud tasemel, kuid selle realiseerimises esines puudusi. Järgnevate aastate jooksul suudeti puudujäägid likvideerida ning 2009. aastal sai EMÜ EAEVE tunnustuse. «Samas peab täpsustama, et EMÜ on täitnud vaid EAEVE kehtestatud kvaliteedinõuete miinimumi,» tõdes Klaassen.

Tema sõnul on kogu loomaarstiõppe kaasajastamise protsess viimase umbes 10 aasta vältel toimunud ühekordsete finantseeringute või lühiajaliste programmide arvel. «Ülikoolide loomakliinikute rolliks on uute meetodite ja tehnoloogiate arendamine koostöös vastavate valdkondade teadlastega, selleks peab aga olema võimalus investeerida vajalikesse aparaatidesse ja seadmetesse ning loomakliiniku töötajate täienduskoolitusse välismaal,» kirjutas maaülikooli rektor. Praegu tema sõnul seda võimalust ei ole, sest kogu loomakliinikute raviteenusest laekuv tulu tuleb suunata õppekulude katteks.

Loomaarstide järelkasvu tagamiseks Eestis on tulevikus kaks alternatiivi: esiteks jätkata edaspidi EAEVE poolt tunnustamata õppeasutusena või lõpetada loomaarstide koolitamine Eestis, riigi loomaarstide vajaduse katmiseks tellida välismaistest EAEVE poolt tunnustatud õppeasutustes 15-25 spetsialisti aastas.

«Lõppkokkuvõttes kujunevad riigi kulutused loomaarstide õpetamisele välismaal oluliselt suuremaks võrreldes kodumaal õpetamisega, millele lisanduvad kaudsed kahjud seoses veterinaarteenuse kättesaadavuse vähenemisega ja kompetentsi kadumisega,» sõnas Klaassen.

Ta tegi kirjas haridusministrile seitse ettepanekut olukorra parandamiseks.

Esiteks jätkata loomaarstiõpet Eestis, millega tagatakse riigile vajalik ja Euroopa Liidus nõutav kompetents minimaalsete kulutustega, võrreldes koolitusega välisriikides. Teiseks tõsta ühe loomaarstiõppe üliõpilase arvestuslik kulu aastas vähemalt 10 000 euro suuruseks. Kolmandaks sarnaselt Tartu Ülikooli kliinikumi sihtotstarbelise toetamisega seoses üliõpilaste kliinilise õppe läbiviimisega, taotleda riigieelarvesse EMÜ loomakliiniku toetus aastas umbes 465 000 euro suuruses mahus.

Neljandaks jätkata koostöös põllumajandusministeeriumiga Märja katsefarmi rajamiseks võetud laenu täismahus teenindamist riigieelarve kaudu. Viiendaks – tasulise õppe säilitamine 30-35 üliõpilasele aastas eestikeelsena või ingliskeelsena. Kuuendaks tasulise õppe õppemaksu suurendamine 10 000 euro suuruseks, sarnaselt riikliku õppekoha maksumusele ning seitsmendaks riiklikul tasemel läbirääkimiste alustamine loomaarstide ettevalmistamiseks teistele riikidele.

Tagasi üles