Otsus hambakliinik raeplatsilt ära kolida on langenud, sest kliinikum jätkab koondumist Maarjamõisa. Siiski ei ole teada kolimise tähtaeg, mille järel on kesklinna tulemiseks veel üks põhjus vähem.
Hambakliinik kolib raeplatsilt Maarjamõisa
21. oktoober 2011, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi plaanide kohaselt viiakse stomatoloogiakliinik Maarjamõisa polikliinikusse. Praegu on hambakliinik laiali mitmes kohas. Proteesiosakond Maarjamõisa polikliinikus, näo- ja lõualuukirurgia Maarjamõisa haiglas ning ülejäänu linnalt renditud majas Raekoja plats 6.
Habemega lugu
Hambakliiniku kolimine on habemega lugu. Nagu kliiniku juhataja Taavo Seedre mäletab, hakati seda plaanima vähemalt 1980. aastal. Praegu on tähtajaks nimetatud lähiaastad. Raekoja platsil paiknemise üks väheseid plusse on töötamine linna südames. Plussi poolele paigutab Seedre ka järjepidevuse – kliinik on ses kohas töötanud 1964. aastast.
Muus osas on Seedrel loetleda hulk põhjusi, miks kaaluda Raekoja platsi maja asemel muud kohta. Alates sellest, et praegune ruumiloogika ei sobi, kuni selleni, et keeruline on paigutada kitsukestesse kabinettidesse röntgeniaparaate.
Maja on üliõpilaste õpetamiseks ja auditoorseks tööks väike. Kõrvalruume on vähe ja puuetega inimestel on selles majas raske liikuda.
Peale selle on majal puidust vahelaed, mis aga tähendab, et kui keegi hoogsal sammul astub, võdiseb mikroskoobiga töötaval inimesel pilt silme ees. Ka ventilatsioon on puudulik. Kõige tipuks sajab maja katus läbi.
Kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael ütles, et kindlasti ei koli hambakliinik enne 2015. aastat, kui loodetavasti valmib Maarjamõisa meditsiinilinnaku järgmine etapp, mis võimaldab Maarjamõisa polikliinikust ümber kolida ühendlabori ja verekeskuse, tehes nii hambatohtritele ruumi.
Kuid kolimise soov on kindel. Kliinikum on alates sihtasutuse loomisest hoidnud eesmärgina koondumist Maarjamõisa linnakusse.
Kesklinn kaotab
Seedre ütles sedagi, et hambakliiniku Maarjamõisa kolimine tähendab üsna ilmselt, et on veel üks põhjus vähem kesklinna tulla. Hambakliinikusse on sadu visiite päevas ja seal töötab kümneid inimesi.
«Ma arvan küll, et see soodustab kesklinna tühjenemist. Ega keegi ei viitsi tulla kesklinna ainult einestama,» lausus Seedre. «Autovaba päeva mäletan seepärast, et autosid ei olnud, inimesi ka ei olnud. Üks vend kisas platsi nurga peal ja lasi tümps-tümps muusikat. Üle platsi käis viis inimest.»
Kesklinna tühjenemise aspekti selle kolimise puhul suhtus linnapea Urmas Kruuse stoiliselt. «No aga ega kesklinnas ei käida ainult hambaid parandamas,» ütles Kruuse. «Ega see ei tähenda, et kui see teenus asendada muu teenusega, me siis inimvoogu ei hoia või ei suurenda.»
«See on kliinikumi otsus, et on võimalik tööd ratsionaalsemalt korraldada. Kuidas me saaksime sekkuda?» küsis abilinnapea Jüri Kõre. «Oleks see miskitpidi meie kompetents, aga meie kompetents on üksnes perearstisüsteem.»
Niisamuti on linnajuhtide sõnul keeruline ka ülikoolile nõu anda, kuidas oma kesklinnas asuvat kinnisvara kasutada ja jagada soovitusi maju mitte tühjaks jätta.
Linn on pakkunud, et Raekoja plats 6 maja võiks tulevikus kasutada haldushoonena. Kõre möönis, et üsna tõenäoliselt on sel vähem külastajaid, kui on hambakliinikul.