Majaomanikud jäävad linna maad edasi hooldama

Vaba 51 eramu juures olevast haljasalast alguse saanud kohtuvaidlus lõppes riigikohtu otsusega, mille järgi peab tänavate ja tänavaäärsete kinnistute vahelisi maatükke hooldama linn ise.

FOTO: Sille Annuk

Kuigi riigikohtu otsusega pole teeäärsete kinnistute omanikel enam kohustust hooldada tänava ja kinnistu vahele jäävaid linna haljasalasid, loodab raad endiselt eraomanike tööle, kuid on nõus tehtud kulutusi hüvitama.


Eelmisel reedel kohtusid linnavalitsuse esindajad Tartu korteriühistute liidu ja majaomanike ühingu esindajatega, linn pakkus uueks olukorraks välja lahendusi. Abilinnapea Raimond Tamm ütles, et kuigi ühtegi koormist pole linnal plaanis kõnealuste maatükkide puhul kehtestada, võiksid krundiomanikud väiksemaid alasid siiski edasi hooldada.

«Tõenäoliselt ei ole eramuomanikel ega korteriühistutel mingit huvi hakata iga ruutmeetri pärast linnaga kompromissi otsima. Küsimus on ikkagi nendes alades, mis on ühe eramu või ühistu jaoks ebaproportsionaalselt suured,» selgitas Tamm, kelle sõnul on selliseid haljasalasid 131 hektarit.

Lähtudes ala suurusest

«Kokkuleppeline piir oleks 15–20 protsenti krundi pindalast. Sellest väiksemaid alasid võiks krundiomanikud edasi hooldada, aga suuremate tükkide kohta tuleks sõlmida eraldi kokkulepped,» ütles Tamm, kelle sõnul tähendab kokkulepe seda, et linn pakub haljasala hooldamise eest vastuteenet.

«Üks võimalus on maksta hooldamise eest raha. Teiseks võib kompensatsiooniks olla puulehtede äravedu,» pakkus Tamm. Juba sel sügisel on linn valmis tasuta vedama korteriühistute puulehti, mis on kogutud linna maalt. Siiani veeti lehti vaid eramute juurest.
Kolmanda variandina pakkus Tamm välja lumelükkamise. «Kui korteriühistul on talvel mõne kõnnitee lahtilükkamisega probleeme, siis äkki on ka seal võimalik leida koostöömomente,» lausus Tamm ning lisas, et koormiste rakendamise korda on plaanis muuta novembrikuu volikogu istungil.

Küsimus suhtumises

Tartu korteriühistute liidu juhatuse liige Anne Valk ütles, et korteriühistud on linna pakutud lahendustega päri ning on valmis alasid edasi hooldama. «Kui linn toetab, on ühistud nõus seda edasi tegema,» ütles Valk.

Samasugust seisukohta väljendas majaomanike ühingu esindaja Aivo Valjala. «Meil ei ole sellist mõõdupuud, millega kaaluda ära, kes on poolt ja kes on vastu, aga oma maja eest peaks koristama igaüks ikka ise,» lausus Valjala, kuid tunnistas, et ei saa rääkida kõikide majaomanike eest.

Olev Lauk, kes kaks aastat tagasi linnavalitsuse määratud trahvi kohtusse kaebas ja lõpuks riigikohtus õiguse sai, ütles, et ühelgi inimesel ei ole oma koduümbruse koristamise ja hooldamise vastu midagi, aga küsimus on linna suhtumises.  

«Kui linnavalitsus saadaks kirja ja küsiks viisakalt, kas te oleksite nii hea ja koristaksite seda maalappi, siis ei oleks ühelgi linnakodanikul selle vastu midagi, aga küsimus on linna suhtumises,» kommenteeris Lauk ning pakkus, et probleemi lahendaks edukalt munitsipaalettevõte. «Üks mehhaniseeritud grupp teeks saja inimese töö ära tunni ajaga.»

Eeskiri võib kaduda

Linnasekretär Jüri Mölder nentis, et linn on vaadanud riigikohtu lahendit laiemalt ning pole võimatu, et tulevikus kaob linna heakorraeeskiri sootuks.

«Miks me peame üle kordama seda, mis on juba seaduses kirjas. Aga kui me võtame selle kõik sealt välja, siis on küsimus, mis meil sinna üldse alles jääb ja milleks seda üldse vaja läheb,» kommenteeris Mölder ning tuletas meelde, et Tartu linn oli esimene omavalitsus, kes kaotas 2002. aastal ära linna avaliku korra eeskirja.

Linnasekretäri sõnul oleks mõistlik, kui terves riigis kehtiksid ühesugused heakorranõuded. Praegu kehtestab need aga iga omavalitsus eraldi.

«Kui seadusandja ei taha seda küsimust enda reguleerida võtta, siis peaks ta vähemasti täpsustama kohalikele omavalitsustele antud volitusnormi sisu ja ulatust. Ehk mida  ­ikkagi heakorraeeskirjas ja koormiste eeskirjas on võimalik reguleerida,» rääkis Jüri Möl­­der.

«Aga seniajani peame seda valdkonda reguleerima kohalikul tasandil. Meie eesmärk on välistada heakorraeeskirjast sinna olemuslikult sobimatud sätted, samuti vaadata üle kinnistu omanikule pandud kohustuste ring. Üldisem eesmärk on välistada sarnaste vaidluste tekkimine tulevikus,» selgitas Mölder.
 

Tagasi üles