Kääriku vahetab peremeest

FOTO: Repro

Kääriku puhke- ja spordikeskusest peab kujunema sobiv treeningubaas vähemalt 80 protsendile Eesti spordialaliitudest, soovib Tartu Ülikool, valmistudes võtma baasi rentnikuks sihtasutust Tehvandi Spordikeskus.


Kolmel viimasel aastal ligikaudu 100 000-euroseid aastakahjumeid teeninud Kääriku keskus peaks Tartu Ülikooli, olümpiakomitee, kultuuriministeeriumi ja Tehvandi keskuse ühiskujutluses minimeerima firmade suvepidude võõrustamist. Ühtlasi pretendeerima Eesti parima, nii harrastajaid kui profisportlasi tõmbava treeningukeskuse rollile.

Tartu Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul oli tõsisemalt kaalumisel kaks arenguteed: Kääriku laiapõhjalise treeningukeskusena või tippspordikeskusena, mis suudaks anda korralikku ettevalmistust ka olümpialastele. Kolmas variant olnuks müük, ent Liinati sõnul ei kaaluks eeldatav tulu üles moraalset kahju.

«Müük võinuks käivitada kolmanda stsenaariumi: suvepäevad ja grill. See oleks olnud praeguseks loodud väärtuse hävitamine,» rääkis Liinat. «Ei saa salata, et viiskümmend aastat ajalugu on andnud Käärikule tugeva emotsionaalse väärtuse.»

Peremees poolsajandiks

Tartu Ülikool ja sihtasutus Tehvandi Spordikeskus valmistavad ette pikaajalise kasutusvalduse lepingut, et allkirjastada see enne aasta lõppu. Lepingu tõenäoseks kehtivusajaks saab viiskümmend aastat.

Andres Liinati sõnul vajavad Kääriku hooned ja spordiväljakud heasse seisu jõudmiseks umbes viis miljonit eurot. Tõsiasi on ka, et riigile, Otepää vallale ning suusaliidule kuuluv Tehvandi spordikeskus ei majanda samuti end ise ära, saades kultuuriministeeriumi eelarvest iga-aastast toetust.

Tehvandi keskuse tegevjuhi Alar Arukuuse sõnul on ainus reaalne tee hankida Kääriku baasi ajakohastamiseks abi Euroopa Liidu ühiskassast. Niimoodi on aastaid arendatud Tehvandit.

«Investeeringute osa on praegu lahtine,» ütles Arukuusk. «Tarvis on täpsustada, mis summadest on jutt ja mis ajal on võimalik neid Käärikule paigutada. 2012. aasta eelarvest kindlasti mitte, aga loodetavasti hakkab midagi muutuma 2013. aastal.»

Andres Liinati sõnul on investeeringute plaani eesotsas kergejõustikustaadioni ümberehitus, palliplatside korrastus ning uue täismõõtmeis pallimängusaali ehitus. «Golfi- ega pesapalliväljakuid me ehitama ei hakka,» lubas Liinat.

Energiakulu väheneb

Alar Arukuuse hinnangul on Tehvandi ja Kääriku keskus olnud seni teineteisele konkurendid peamiselt majutusteenuse pakkujana. Üldine suundumus on olnud teine ja peaks ka jääma: Tehvandil vastupidavusalad ja eeskätt suusatamine, Käärikul korvpall, võrkpall, tennis ning kergejõustik.

«Osaühing Kääriku Puhke- ja Spordikeskus on näinud vaeva, et hoida Käärikut töös ja teenida nii palju raha, et kulud katta, aga arendustegevus pole olnud paraku võimalik,» nentis Arukuusk. «Lootsime, et ülikool Kääriku kergejõustikustaadioni rekonstrueerib, aga paraku ülikoolil otsene huvi puudus ja aeg on Käärikul seisma jäänud.»

CO2 saastekvoodi müügist saadava rahaga korraldab AS Riigi Kinnisvara Kääriku baasi küttesüsteemi, katuste ja akende vahetust. Töö maksab 1,53 miljonit eurot ning peab olema valmis uue aasta alguseks.

Liinati sõnul pole ka tulevikus välistatud firmade suvepäevade või teiste puhtmeelelahutuslike ürituste võõrustamine Käärikul, ent pigem jääb see erandiks ega tohi lükata kõrvale ühtki treenida soovijat.

Tagasi üles