Tartus Raatuse tänaval sirgub betoonist kortermaja seina ääres kolletav kasesalu, mille asemele tahaks omanik teha uue kortermaja, kuid isegi muinsuskaitse eritingimuste koostamist nõudvad linnaametnikud peavad nõuet ülepingutatuks.
Muinsuskaitse nõuded ajavad Raatuse tänavas pilli lõhki
19. oktoober 2011, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel tänavajupil valitseb paras arhitektuuriline kakofoonia, on üles kõbitud kobedaid puumaju, on lääpa vajunud endisaegseid ehitisi ja uusi kortermaju.
Nende vahel seisab juba aastaid varemeis kivimaja number 55, räsitud välimusega, arhitektuurimälestisena kaitse all. Selle ümber on 50 meetri kaugusele ulatuv mälestise kaitsevöönd ja selle piiridesse jääb ka kollaseid lehti poetav kasetukk – krunt number 63 on 30–40 meetri kaugusel.
Krundile 63 on algatatud detailplaneering, kuid selle koostamisel on kindlasti vaja tellida ka muinsuskaitse eritingimused.
Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku selgitas, et muinsuskaitseseaduse uue redaktsiooni järgi tuleb planeeringule muinsuskaitse eritingimused koostada muu hulgas siis, kui planeeringuala ulatub muinsuskaitseobjekti kaitsevööndisse. Seetõttu, järgides seadust ja kultuuriministri asjakohast määrust, otsustasid muinsuskaitseametnikud nõuda eritingimuste koostamist.
Raske põhjendada
«Eks see natuke naljakas asi on,» ütles Ranniku. «Praegu on sellele keeruline põhjendust leida. Eritingimuste sisu oleks analüüsida, kas uus hoone sobib ja eriti, kas varjab kaitse all oleva hoone vaadet. No ei varja mitte kuidagi.»
Minister Rein Langi juulis allkirjastatud määrus loetleb küll mitu võimalust, kus eritingimuste koostamise nõudest võib loobuda, ent see juhtum nende erandite alla ei mahu.
«Eks see määrus natuke toores ole ja vajaks ülevaatamist,» sõnas Ranniku.
Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik ütles, et praeguses olukorras jääb tal üle nõuda seaduse täitmist, midagi pole parata, kuid ta möönis, et nii praegusel kui mitmel muul juhul tuleb nõuda tööd, mis on terve mõistusega võttes põhjendamatu.
Praegune regulatsioon on ametnikule selles mõttes mugav, et soosib võrdset kohtlemist ja jätab kaalutlemiseks vähe võimalusi. Kuid just kaalutlemise õigust peaks tühja töö vältimiseks olema Metsalliku sõnul rohkem, see õigus võiks olla näiteks linna muinsuskaitsekomisjonil. «Eriti äärelinna mälestiste puhul tuleb selliseid olukordi meelde,» sõnas ta.
Praegune ametnike meelest ülepingutatud nõue ei tähenda üksnes bürokraatia paisutamist, vaid krundiomanikele-arendajatele ka rahalist kohustust.
Kallis lõbu
Arc Projekti juhatuse esimees Olev Suuder ütles, et muinsuskaitse eritingimuste maksumus võib alata 500–600 eurost, aga nende hind sõltub objekti mahust ja keerukusest. Asjaajamist ja mõttetööd nõuavad need üksjagu.
«See kaitsetsooni lugu on kohati absurd,» ütles Suuder. «Võru tänava alguses on väärtusetud puitmajad, mis on sattunud kaitse alla, kuna on Riia 12 sõjakooli hoone kaitsevööndis. Kaitstakse seda, mis ei peaks üldse kaitse all olema. Linna kultuuriväärtuste teenistus peaks vaatama neid küsimusi kriitilise pilguga.»
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn oli visiidil Norras ning suunas küsimuse kommenteerimise muinsuskaitseametile, kust lehe trükki mineku ajaks kommentaari ei saabunud.