Kooride kool võitleb elu eest

Kõrgelt hinnatud neidudekoori Kurekell proove tehakse Karlova gümnaasiumi aulas, samuti on see gümnaasium koori aluskooliks, kust tuleb suurem osa 14–18-aastaseid lauljaid. Gümnaasiumi kadumisel tuleb koori tegevus ümber korraldada. Foto: Sille Annuk

Karlova gümnaasiumi hoolekogu saatis eelmisel nädalal linnavalitsusele ja volikogule pöördumise, kus tuuakse ära hulk probleeme, mis kaasnevad gümnaasiumi muutmisega põhikooliks.

Eelmise nädala alguses alustasid kooli aktiivsed vilistlased petitsioon.ee lehel allkirjade kogumist gümnaasiumiosa sulgemise vastu, loodetud 500 asemel oli nimesid eilseks kogunenud juba üle 830.

Nädala lõpus tegi hoolekogu oma käigu, kui saatis linnaisadele mitme kooskäimise tulemusel valminud pöördumise, milles loetakse üles kõik probleemid, mis kaasnevad muusikakallakuga gümnaasiumi sulgemisega.

Karlova gümnaasiumi direktor ja koorijuht Undel Kokk kinnitas pöördumises esitatud probleeme ning rääkis, et gümnaasiumiosa kaotamine mõjub kõige halvemini Tartu Poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell.

Auhinnatud koorid saavad oma lauljad peamiselt just Karlova gümnaasiumist ja kui see kaoks, langeks kogu Eesti muusikahariduse tase.

Mitu muret

Huvitegevuse osa kõrvale jättes on üheks tõsisemaks probleemiks direktori sõnul ruumipuudus. Praegu on kogu koolis 33 klassikomplekti, plaanitud suuremas põhikoolis oleks see arv 36. Õpperuume on majas 30, neist vaid 23 mahutavad terve klassi.

See tähendab, et praeguse kuue klassi asemel peaks õhtuses vahetuses õppima üheksa klassi, mis omakorda muudab keeruliseks pikapäevarühmade või koolis käiva huvitegevuse korraldamise.

Undel Kokk lisas, et kooliruumides pole aastaid tehtud remonti. Siiani pole ruume põhikoolis kohustusliku poiste töö- ja tehnoloogiaõpetuse jaoks.

Lisaks direktori mainitud muredele märkis hoolekogu oma pöördumises, et linna toodud põhjendus, nagu oleks gümnaasiumiosa vaja sulgeda õpilaste hulga järsu vähenemise tõttu, ei pea kooli enda tehtud analüüside põhjal paika.

Muudatustega kaotaks kooli hinnangul töö 14 gümnaasiumipedagoogi.

Juhul kui gümnaasium siiski kaotatakse, pakkus hoolekogu välja variandi luua Kar­lo­vasse kompetentsikeskus, mis võimaldaks pakkuda gümnaasiumiõpilastele süvaõpet loomealadel, nagu näiteks kunst või muusika.

Asukoht Karlovas võimaldaks tihedat koostööd kõrgema kunstikooli, Vanemuise, loomemajanduskeskuse ja Elleri kooliga.

Seal saaks tööd mitu Kar­lo­va gümnaasiumi kõrge kvalifikatsiooniga pedagoogi, samuti oleks see võimalus edasi õppida nii Tartu kui kogu Eesti noortel.

Abilinnapea Tiia Teppan rääkis, et praegu käib haridusosakonnas hoolekogu pöördumisele vastuse koostamine ning ta ise ei ole jõudnud sellega veel tegeleda.

Teppani sõnul on talle aga koosolekutelt jäänud mulje, et gümnaasiumi muutmine põhikooliks ja koorimuusika suunamine huvikooli võib olla just see kompromiss, mis rahuldab mõlemat poolt. Huvikooli plaan on praegu siiski alles üsna toores ja läbirääkimised vaevalt alanud.

Sellegipoolest arvas abilinnapea, et eelnõu Karlova ja kunstigümnaasiumi järkjärguliselt põhikooliks muutmiseks võiks lähinädalatel jõuda linnavalitsusse ja kas novembris või hiljemalt detsembris volikokku.

Keeruline küsimus

Karlova gümnaasiumi hoolekogu ja ka linnavolikogu liige Väino Kull rääkis, et terve hoolekogu oli nõus, et põhikooliks muutmine toob kaasa tõsiseid probleeme, ja pöördumisele kirjutasid kõik ühel käel alla.
Kui asi peaks jõudma viimase sõna õigusega volikokku, siis milline otsus võiks sealt tulla, Kull arvata ei osanud.

«Meil on fraktsioonides alles arutelud pooleli. Kõik tunnistavad, et kõige keerulisem ongi Karlova probleem,» rääkis Kull ja lisas, et otsitakse kompromisse ja püütakse leida kõigile sobivat lahendust. «Ei tea, kui palju üks või teine pool järele annab.»

Kunstigümnaasium ei anna alla

Kuigi Karlova gümnaasiumi võitlus on rohkem avalikku tähelepanu pälvinud, ei kavatse ka kunstigümnaasium lihtsalt pead norgu lasta ja paratamatusega leppida.

6. oktoobril käis abilinnapea Tiia Teppan kooli lapsevanemate üldkoosolekul, et muudatusi selgitada, kuid arutelu läks vägagi tuliseks, sest nagu direktor Peeter Kikas (pildil) ütles, ei mõistnud vanemad gümnaasiumi põhikooliks muutmise vajadust.

Pärast seda on lapsevanemad teinud avaldusi linnale ja avanud petitsioon.ee lehel allkirjade kogumise, mille tulemused on seni jäänud siiski tagasihoidlikuks.

Kooli hoolekogu esimees Kariina Ingver ütles, et praegu on koostamisel pöördumine linnavalitsusele. Sellega soovitakse linnalt saada täpsemat infot, miks on otsused sellisel kujul tehtud ja kas need on ikka majanduslikust küljest kasulikud.

«Loomulikult ei ole oodata väga head või väga halba lahendust,» arvas Ingver ja lootis, et jõutakse siiski kompromissile.