Vaid paar päeva tagasi lõpetasid Lõuna-Eesti päästjad üheksa päeva kestnud kustutustööd Jõgevamaal Alam-Pedja looduskaitsealal rabas. Samal päeval tuli samast maakonnast teade, et Endla looduskaitselalal põleb 900 ruutmeetril turbapinnas.
Et samas piirkonnas käivad ka teisipäeval eksikombel hävitajalt välja tulistatud raketi otsingud, on kustutustööd sündmuskohal keerulised. Arvatakse, et Endla looduskaitsealalt leiti raketi maandumispaik.
Õhk-õhk-raketi tükke ega lõhkepead eile õhtupoolikuks sealt aga leitud polnud.
Otsinguala põleb
«Me ei tohi Endla rabas teha äkilisi liigutusi, sest kui seal on rakett, siis tuleb olla äärmiselt ettevaatlik,» ütles Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.
Lõuna päästekeskuse päästjad seiravad rabas piirkonda ja hoiavad põlengut kontrolli all. «Väga aktiivselt ei saa praegu kustutama hakata,» märkis Kiik eile hommikul. Alam-Pedja turbapõlengu põhjustas suure tõenäosusega pikselöök, Endla põlengu põhjust aga veel ei teata.
«Raketi otsingualal on põleng, mille kustutamisega praegu tegeletakse. Pärast põlengu kustutamist saavad eksperdid asuda asitõendite otsingutele, et kinnitada või lükata ümber raketi võimalik maandumispaik,» ütles Aivo Vahemets kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.
Kuna turbas on tulele vajalik hapnik, võib see hõõguda veel päevi, nädalaid ja isegi kuid, ütles Lõuna päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Silver Konksi.
Jõgevamaal on päästjad rassinud juba üle nädala, esimese väljakutse Alam-Pedja looduskaitsealale said nad möödunud nädala teisipäeval, 31. juulil. Siis põles rabas 14 hektarit. Et kustutustööd olid rabas väga keerulised, sai esialgsel hinnangul tules kahjustada 60–80 hektarit turbapinnast ja metsa. Lõuna päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Silver Konksi sõnul tuleks kahju täpseks hindamiseks kogu ala jalgsi läbi käia, aga seda veel niipea ette ei võeta.
Tuli võib veel hõõguda
Üheksa päeva väldanud kustutustööd Alam-Pedjal muutsid päästjatele keeruliseks mitmed asjaolud. «Seal oli vaid üks tee, mida saime alguses kasutada, aga kuna see oli nii hooldamata ja raskesti läbitav, siis oli mõistlikum rajada uus tee otse läbi raba,» rääkis Konksi.
Lisaks olid palavad ilmad muutnud laukad veevaeseks ning laugastest võetud vesi ummistas voolikuid. «Kuna suurte masinatega ei saanud tulekoldele lähedale, pidime kustutamiseks kasutama laugaste vett,» selgitas Konksi.
«Põua tõttu langes laugaste vesi kiiresti ja pidime ootama, millal need taas täitusid.» Päästjad tegid sündmuskohale basseinid, kus oli laugastest eelfiltreeritud vesi.
Raskustest hoolimata said päästjad oma tööga hakkama, kuid Konksi märkis, et Alam-Pedja turbapõleng oli eriline. «Kuna turbas on tulele vajalik hapnik, võib see hõõguda veel päevi, nädalaid ja isegi kuid,» selgitas ta. See on ka põhjus, miks Lõuna päästekeskus Alam-Pedjalt voolikuid veel kokku ei keri ning jälgib põlenguala drooniga.
Konksi tänas Puurmani priitahtlikke pritsumehi, kes olid Alam-Pedja looduskaitsealaga kursis ning aitasid nõu ja jõuga. «Nad käisid iga päev abis, ilma kutsumata. Ootasid meid juba väravate taga,» kiitis Konksi. Samuti oli suureks abiks kaitseliidu Jõgeva malev, kelle ruumidesse päästjad said staabi teha. Ka tehnika oli maleva alal valvatud.
