Indrek Ranniku: Ihaste männimetsa tegelik lugu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Indrek Ranniku

FOTO: Margus Ansu

Püüan selgitada Ihaste kujunemist viimase paarikümne aasta jooksul kogu selle keerukuses, mitmetahulisuses ja vastuolulisuses, et kokkuvõttes jõuda ikkagi kuumaks teemaks kujunenud metsaala juurde Hipodroomi 4 krundil.

Lugu iseenesest on olnud lihtne. Annelinna külje alla n-ö eestiaegsetele talumaadele kujunenud aiamajade piirkond liideti linnaga seitsmekümndate aastate alguses. Maareformi järel oli pilt kurioosne – tagastati hoonestamata maad, mis olid aastate jooksul metsaga kattunud ning kujundasid Ihastest ainulaadse, rohkete puhkealadega elurajooni. Muutused seadustes või õigemini uued seadused võimaldasid hakata aiamajade asemele ehitama elamuid.

Tänu linnaosa rohkele männimetsale on Ihaste ihaldusväärne elukoht ja tung seda kanti hoonestada suur. Kõik soovisid kodu metsa äärde linna sisse. Metsad aga olid selleks ajaks eraomandis. Kuna need asusid linnas, ei olnud tegemist tulundusmetsaga, vaid üldmaaga, mida omanikud soovisid muuta elamumaaks ja kruntida.

Linn oli valiku ees. Ühest küljest oleks ajaloolise ebaõigluse heastamiseks hea tulla vastu maaomanike soovidele ja planeerida metsad elamumaaks, teisest küljest kaoks sellega igasugune Ihaste identiteet ja põhjus siia elama tulla või jääda. Paratamatus on aga ka see, et eraomandis olev üldmaa ei ole puhkealana kestlik, sest see vajab harvendust, hooldust ja kõike muud, mida puhkeala toimimiseks on tarvis teha. See oleks ikkagi nagu linna ülesanne.

Naiivne on arvata, et eraomandisse jääv puhkeala sarnaneb linnale kuuluvaga, paraku võetakse seda kui vaheetappi, mis kaugemas tulevikus ikkagi püütakse pöörata elamumaaks.

Linn valis tee, kus tagastatud metsamaid võimaldati osaliselt muuta elamumaaks, seda aga tingimusel, et allesjääv mets tuleb üle linnale. Kahel juhul on linnal olnud võimalik kinnistu omandada tervikuna mõistliku hinna eest ja jätta ala puhkemetsaks. Seega ühelt poolt ajaloolise ebaõigluse heastamine, teisalt Ihastele omase planeerimismustri säilitamine. Sellest põhimõttest lähtudes läheneti igale maatükile eraldi ja lepiti kokku proportsioon, millises ulatuses milline maa jääb.

Nimetatu ei puudutanud ainult tagastatud maid, vaid laienes ka muudele metsamaadele Ihastes, näiteks Ihaste ratsabaasile kuulunud maale. See, mille järgi maa elamu- ja puhkemaaks jagati, ei ole olnud kindlasti universaalne protsendinumber, vaid ikka kohakeskne, kõikudes 20–40 protsendi vahel. Erandeid ei olnud, proportsionaalne otstarvete jaotus seni hoonestamata maadele kehtib ka praegu, mil mitmed detailplaneeringud on töös. Arvestades seda, et maaomanik ei loovuta naljalt sammugi maad, on sellised kokkulepped märkimisväärsed.

Naiivne on arvata, et eraomandisse jääv puhkeala sarnaneb linnale kuuluvaga, paraku võetakse seda kui vaheetappi, mis kaugemas tulevikus ikkagi püütakse pöörata elamumaaks. Tuli jääb sellisel puhul tuha alla hõõguma ja ainuõige on tee, kus planeerimisprotsessi kaudu saadakse osa kinnistust puhkealana linna omandisse. Nii ongi linn aastaid omandanud metsade säilitamiseks planeeringuliste kokkulepetega kinnistuid ja eeldatavasti jätkab suure puhkeväärtusega metsade omandamist ka edaspidi. Muidugi on kurb, et mitte kõik metsad tänu sellele ei säili, kuid planeeringus tuleb paraku arvestada kõigi osaliste huve.

Selle metsatuka likvideerimine ja hoonestamine oleks ennekuulmatu pretsedent. Aga maa tagasi saanud mees mäletab seda ala lapsepõlve karjamaana ja näitab mulle rohtunud küünivaremeid, krunti, mis peaks kindlasti olema tema tulevase maja asukoht.

Hipodroomi 4 krunt on justkui Vana-Ihaste värav. Hipodroomi tänavat ääristav männimets juhatab sisse linnaosale omase miljöö. Seda metsa nähes tunned, et oled jõudnud Ihastesse. Selle metsatuka likvideerimine ja hoonestamine oleks ennekuulmatu pretsedent. Aga maa tagasi saanud mees mäletab seda ala lapsepõlve karjamaana ja näitab mulle rohtunud küünivaremeid, krunti, mis peaks kindlasti olema tema tulevase maja asukoht. Seega – meie mäletame seda kohta lapsepõlve metsaalusena, tema mäletamine ulatub aga kaugemale. See oli tema maa. Linn pidi leidma kesktee ja nii lepiti planeeringu alustamisel kokku üldises, vastastikku õiglases jaotuses: 40 protsenti maast saab muuta elamumaaks, mets tuleb üle linnale.

Elamumaa asukoha määramine on olnud põhjaliku töö tulemus. Hipodroomi tänava äärne männimets, mis vajaks ammu harvendamist, säilib tervikuna, suure puhkeväärusega liivased männikud ala keskel säilivad puhkealana, liigniisked alad krundi tagaosas vastu elamukrunte hoonestatakse. Kruntide haljastuse säilitamisele on planeeringus pööratud suurt tähelepanu ja reeglid on karmid: tagatud peaks olema praegu kasvavate väärtuslike puude säilimine.

Lõpetuseks. Hipodroomi 4 planeeringu menetlemisel ei ole mingit skeemitamist ega arendaja kasuks kavaldamist, vaid linn on püüdnud leida kesktee eraomandi ja avaliku huvi vahel, planeering on selle kaalutluse läbiviimise vahend. Selline on Ihaste lugu.

Linn omandab Ihaste metsi

  • Selleks, et tagada avalikus kasutuses olevate Ihaste metsade säilimine, on linn omandanud (riigilt saanud, ostnud) ja omandamas seal asuvaid haljasalasid ja metsamaid kokku 67,2 hektarit.
  • Eraomanikelt on ostetud 2004. aastal 1,7 hektari suuruse Põhjatamme pst 56 kinnistu (2004. aastal) hinnaga 360 000 krooni (u 23 000 eurot) ja kuue hektari suuruse Põhjatamme pst 35 kinnistu hinnaga 1 282 000 krooni (ligi 82 000 eurot) ning 2016. aastal Sangviini 17 pindala 7,7 hektarit hinnaga 170 485 eurot
  • Hipodroomi 4 kinnistu kümnest hektarist on linnal kavas omandada üle poole – ligi kuus hektarit. Selleks loob eeldused krundi detailplaneering, mille koostamine on väldanud juba 14 aastat.
  • Hipodroomi 4 detailplaneeringu algatas linn 18. märtsil 2004, selle eskiislahendus kiideti heaks 3. juunil 2008. Naabritele saadeti 23 arutelukutset, avalik arutelu oli 19. juunil.
  • Detailplaneeringu teise eskiislahenduse heakskiitmine oli 30. juulil 2013. Uus koostati seepärast, et pärast eelmise avalikku arutelu leiti kaitsealused taimed, mille tõttu muutus hoonestusala. Piirkonna inimestele saadeti 37 kutset avalikule arutelule, arutelu oli 22. augustil.
  • Detailplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine oli tänavu 28. juunil. Piirkonna inimeste informeerimiseks saadeti välja 47 paberkirja ja 18 e-kirja.
  • Hipodroomi 4 krundile on ette nähtud elamumaa nii 2005. aastast kehtinud Tartu üldplaneeringus kui ka 2017. aastal kehtestatud Tartu üldplaneeringus.
  • Kõik detailplaneeringuga seotud teated on avaldatud ajalehes Postimees ja Tartu linna kodulehel
Allikas: Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
Tagasi üles