Video hävitaja kokpitist. Kuidas käib raketi väljatulistamine ja kas seda on võimalik teha kogemata? (9)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sel teisipäeval tulistas Hispaania õhujõududele kuuluv Eurofighter hävitaja Pangodi kohal eksikombel välja õhk-õhk-raketi. Tartu lennunudusmuuseumi peremehe ja lennundusentusiasti Mati Meose veendumuse kohaselt ei saa selline intsident juhtuda kogemata.

Mati Meos näitas oma muuseumis seisvas Ameerika hävitaja F-4 Phantom, kuidas töötavad hävitaja relvaasüsteemid. Mehe arvates leidis teisipäevane intsident aset mingisuguse tehnilise rikke tagajärjel. «See, mis juhtus, on minu jaoks arusaamatu. See pidi olema tehniline viga,» märkis ta.

Meose selgituse kohaselt on raketi väljatulistamiseks esmalt tarvis lennuki kokpitis olevalt ekraanilt valida relvasüsteem. Raketi välja tulistamine käib juhtkangi abil. Kõigepealt tuleb vabastada lukusti ning alles seejärel saab kangi tipus asuvale punasele nupule vajutades tulistada.

Eesti taevasse eksinud AMRAAM raketi näol on tegemist niinimetatud fire and forget (lase ja unusta) tüüpi raketiga. See tähendab seda, et kui rakett on lennukilt teele saadetud, jõuab see sihtmärgini juba radarite abil. Mati Meose sõnul ei ole pärast tulistamist enam võimalik raketi trajektoori korrigeerida.

Küll aga on raketile ehitatud enesehävitussüsteem ning kui raketil peaks esinema iseseisval lennul mingi tehniline rike, õhib see end ise.

Õhk-õhk tüüpi rakette kasutatakse õhuvõitluses teiste lennukite hävitamiseks. Meose sõnul ei hävita vastase lennukit mitte otseselt plahvatus, vaid pigem selle tagajärjel laiali lendavad metalltükid, plahvatuses hävib lennuk üksnes otsetabamuse puhul. «Tänapäeval hävitatakse lennukid sisuliselt raudkuulidega või muude fragmentidega, mis raketi plahvatusel vallanduvad,» täpsustas ta.

Kaitseväe teatel jõudis Pangodi kohal kogemata väljatulistatud rakett Jõgevamaa ja Järvamaa piirile, kus ligi sada inimest jätkuvalt selle jäänuseid otsib. Soisel alal on ametis õhuväelased, esimese jalaväebrigaadi mehed kui ka päästetöötajad.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles