Tiia Teppan: kohamaksu tõusust võidavad lapsed

Tiia Teppan.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Viimasel ajal on lasteaia kohamaksu kavandatav tõus rohkelt ärevust tekitanud. Linnavalitsus on küll teemat põhjalikult arutanud, aga lõpliku otsuse peaks volikogu langetama lähikuudel.

Esialgu välja pakutud 37,5-protsendine kohamaksu tõus võib esmapilgul näida liiga suur, kuid selle mõistmiseks tasuks süveneda selle sisusse.

2,3 eurot päeva eest

Ühe lasteaiakoha ülalpidamine maksab aastas 2232 eurot ehk 186 eurot kuus. See tähendab hoonete kütte- ja elektriarveid, õppevahendeid, töötasu ja muid majanduskulusid. Sellest summast 88 protsenti maksab linn ja 12 protsenti lapsevanem kohamaksuna (22,24 eurot kuus).

Seega tuleb vanemal oma lapse hoidmise eest munitsipaallasteaias ühe päeva eest maksta 1,06 eurot, koos söögirahaga keskmiselt 2,3 eurot. Selle raha eest saab laps hoitud ja vaadatud, talle pakutakse eakohast huvitegevust ja õpetust ning süüa kolm korda päevas.

Võrdluseks: sama summa eest, mis kulutatakse korra-paari ostukeskuses, juuksuris või muus teenindusasutuses käiguga, saab pere pesamuna terve kuu hoitud ja õpetatud professionaalsete õpetajate käe all.

Tartu lasteasutustes on vanemate kaetav osa (kohamaks) püsinud muutumatuna 2006. aastast. Samas on aga viimase viie aasta jooksul lasteaedade majandamine nõudnud üha suuremaid rahasummasid. Nii näiteks on küte kallinenud üle kahe korra, elekter ligemale kolmandiku ja vesi 45 protsenti.

Kavandatav kohamaksu tõus aitaks lasteaedadel paremini toime tulla ja luua lastele paremaid tingimusi. Lapsevanemate tasutavast kohamaksust läheks 20 protsenti õppevahendite soetamiseks ja 80 protsenti lasteaia tegevuskuludeks, sh lasteaednike töötasudeks.

Uued kohad

Loomulikult võib 37,5-protsendine ehk umbes kaheksaeurone kuumaksu tõus mõnele perele olla raske, eriti siis, kui lasteaias käijaid on rohkem kui üks. Kindlasti tuleb üle vaadata lasteaiamaksu toetuste süsteem ja linn seisab selle eest, et ühelgi lapsel ei jääks rahapuudusel lasteaeda minemata.

Ettepanek kohamaksu tõsta pole tulnud kergelt, kuid ajal, mil lasteaia järjekorras seisab tuhat last, ei saa linn panustada vaid olemasolevate kohtade ülalpidamisse, investeerida tuleb ka uute kohtade loomisse.  
Hiljaaegu saabus rõõmustav uudis, et Rukkilille lasteaia juurdeehitiseks saime 456 545 eurot toetust Euroopa regionaalarengu fondist. Rukkilill saab avada kuus lisarühma.

Järgneval kahel aastal on plaanis rühmaruumideks ümber ehitada kaheksa lasteaia õuepaviljonid ja võtta kasutusse teisigi lisaruume, mis annab võimaluse 12 rühma avamiseks umbes 250 lapsele.

Lisapindade kasutusse võtmine eeldab umbes 1,7 miljoni eurost investeeringut ja uute kohtade ülalpidamiskuludeks lisandub 600 000 eurot aastas. Selliste summadega tuleks meil arvestada kahe järgneva aasta jooksul.

Uute lasteaedade ehitamine on plaanis Kulli, Pepleri, Oa ja Uuele tänavale ning Ihaste ja kesklinna piirkonda. Uute lasteaedade ehitamine aga nõuab linnaeelarvest umbes 20 miljonit eurot, millele lisanduvad tegevuskulud umbkaudu kaks miljonit eurot aastas. On selge, et riigi või Euroopa Liidu abita ei suuda linn kõigi uute lasteaedade ehituskulusid katta.

Tugi eralasteaedadele

Lasteaiakohtade põua leevendamise üks võimalusi on kindlasti ka tõhusam eralasteaedade toetamine, mis teeks nende hinnad taskukohasemaks järjest rohkematele peredele.

Eralasteaedade toetamist alustati Tartus peaaegu 20 aastat tagasi ja praegu saavad regulaarset tegevustoetust kõik Tartus tegutsevad koolitusloaga eralasteasutused. Linnaeelarvest makstavad toetussummad on igal aastal kasvanud, tänavu kulub selleks 520 000 eurot.

Sisuliselt on see linna dotatsioon eralasteaedade pidajatele selleks, et lapsevanematel oleks üldse võimalik eralasteaiateenust kasutada. Tegevustoetus muudab küll vanema makstava tasu odavamaks, kuid see ei sea eralasteaedadele piire kohatasu suuruse määramisel.

Peale tegevustoetuse maksab linn erasektorile ka uute lasteaiakohtade loomiseks mõeldud investeerimistoetust – 1438 eurot ühe koha eest. Selle toetuse oleme sidunud kohamaksu piiranguga: vanema makstav kohatasu ei tohi kümne aasta jooksul ületada 20 protsenti palga alammäärast (praegu on neis kohamaks 55,6 eurot kuus). Tingimuseks on seegi, et linna toel loodud lasteaiakohta saavad kasutada ainult Tartu linna elanikud. Uute kohtade loomiseks on erasektorile makstud viimastel aastatel 287 600 eurot (4,5 miljonit krooni).

Lasteaiakohtade põua leevendamiseks on kaalumisel mitu ettepanekut, ühed kiiremini teostatavad, teised vajavad rohkem raha ja aega. Aga selge on see, et linn ei saa praegu keskenduda ainult munitsipaallasteaedades soodsate tingimuste loomisele, kui osa peresid peavad eralasteaedade teenuseid kasutades mitu korda rohkem maksma või ei ole saanud oma lapsele üldse kohta.

Kavandatav kohamaksu tõus, mis annaks aastas lasteaedadele lisaraha ühtekokku ligi pool miljonit eurot, oleks lapsevanemate panus oma lastele paremate tingimuste loomiseks alushariduse omandamisel.

Samal teemal: lasteaiamaksu tõus, TPM 7.10, 10.10.

Tagasi üles