Hispaania hävituslennuk Ämari õhuväebaasis.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tartlane Erik Rosenthal kuulis teisipäeval umbes kella 15.45 paiku Rahu tänaval sõpra oodates tähelepanuväärselt valju pauku, mis üle linna kaikus. Mehe tähelepanek langeb enam-vähem samale ajahetkele, mil Eesti õhuruumi turvanud Hispaania hävitaja Eurofighter lasi eksikombel Otepää kandis välja põhja suunas õhk-õhk-tüüpi raketi.

«See oli ikka eriline jõmakas, mis levis läbi õhu. Nagu midagi suurt oleks õhitud, kindlasti mitte tavaline linnamüra. Tõesti-tõesti äge pauk,» kirjeldas mees.

Seda, et tegemist võis olla lennukilt lahti päästetud raketi ennasthävitava plahvatusega, hakkas Rosenthal mõtlema alles õhtul, kui oli sellekohasest intsidendist teleuudistest kuulnud. «Siis hakkasin meenutama ja naisega arutama … Võtsin telefoni ette ja vaatasin, mis kell see olla võis, ja kõik klappis,» rääkis ta.

Rosenthali kirjelduse kohaselt oli ta kell 15.15 istunud autosse Annelinnas Mõisavahe tänaval. Kellaaega teab ta üpris täpselt seeläbi, et oli veidi enne seda helistanud sõbrale, kelle maja juurde Rahu tänavale ta suundus. «Mingi aja võttis sõitmine läbi linna ja mingi aja ma ootasin teda õues. Kui see kõik kokku panna, siis annabki enam-vähem klappiva kellaaja kokku.»

Seda, kas eespool kirjeldatu võis olla seotud hävituslennukite õppelennu ja raketiintsidendiga, on esialgu siiski raske öelda, sest kaitseväe peastaabi teatel pole lõhkekeha käekäigust suurt midagi teada. Muu hulgas pole välistatud sedagi, et rakett maandus seni teadmata paigas plahvatamata.

Otepää asub linnulennult Tartust ligi 30 kilomeetri kaugusel edelas. AMRAAM-tüüpi raketi lennukauguseks nimetavad spetsialistid kuni 100 kilomeetrit.

TÄIENDATUD! Pärast uudise ilmumist laekus Tartu Postimehele veel mitu kirjeldust samal päeval kuuldud kõva kärgatuse kohta.

Annika: «Elan Kilingi-Nõmme lähistel Viljandist poole tunni kaugusel ja eile tegin kohvipausi õues, kui kuulsin jubedat müra. Tõusin lauast püsti ja jooksin autosse, et uurima minna, millega tegu. Müra sarnanes suure veoauto otse kivihunnikusse sõitmise või teise samaväärsega laupkokkupõrkesse sattumisega. Tegin lähikonnas tiiru aga ei leidnud midagi, kuid kummaline müra rahu ka ei annud. Hiljem muidugi ununes, aga kui raketi-uudiseid lugesin, hakkasin sellele taas mõtlema, et mine tea. Raadiused jäävad 100 kilomeetri ulatusse, sest elan kohe Rahujärve ääres.»

Kerli: «Ka mina ja elukaaslane kuulsime sellel kellaajal Tartu kesklinnas valju pauku. Heli kostis läbi lahtiste akende korterisse. Vaatasime mehega teineteisele otsa, et mis see veel oli, midagi kindlasti plahvatas. Imestasime veel, et autode sireenid kuskil kaugemal karjuma ei hakanud. Polnud kuulda ka, et päästeautod oleks liikuma hakanud. Hoidisme silma peal uudisvoogudel, sest teadsime, et siin ei olnud tegemist ilutulestikuga.»

Maris: «Pauku oli kuulda ka Tammelinnas. Istusin aias ja lugesin, kui kuulsin lõuna poolt kaugusest tugevat pauku, millele järgnes hävitaja lennumüra. Mu ema oli sealsamas ja kuulis samuti. Tegin veel nalja, et mis nüüd õhku lasti. Arvasin, et ju on jälle mingid lennuharjutused, süvenesin taas raamatusse ja ei mõelnud selle peale rohkem, enne kui õhtul uudiseid lugesin. Täpset kellaaega ei oska öelda, aga see võis olla umbes 16 paiku küll.»

Anneli: «Kuulsin samuti 15.45 paiku kõminat või pauku sauna taga. Arvasin, et äike, kuid pilved ei olnud sellised. Mees remontis autot ja sattus minu juurde sel hetkel. Küsisin, mis see oli. Ta ka ei osanud midagi öelda. Ebatavaline heli oli. Ise asusin Purde tänava kandis. Kellaaeg on teada, sest abikaasa pidi tööle minema 15.30ks, kuid kuna auto oli juppideks lahti võetud, siis sõita sellega ei saanud. Kella 16ks sai auto remont lõpetatud.»

Helari: «Jõgevamaal Palamuse lähedal oli umbes samal ajal kuulda tavatult valju kärgatust. Mu äikesekartlik ema eeldas, et tegu on müristamisega, kuid ühtki rünksajupilve ei olnud läheduses. Seega ilmselt kostis ka meile selle raketi plahvatus.»

Keili: «Elan Rahu tänava korteris ja kuulsin kaks korda kõmakat, mille tagajärjel kardinad värisesid. Minu jaoks oli see üsna ebatavaline, sest pommide õhkimise koht pole Tartule nii lähedal, et mu aknad väriseks. Kellaaega ei taibanud vaadata kahjuks.»

Kuldar: «Tundsin teisipäeval 12.50 ajal tugevat kõminat Tartus. Viibisin Ropka-Tamme kalmistul. Minuga koos oli samal ajal 76-aastane tuttav, kes on nõukogude ajateenistuse kogemusega. Ta ütles kohe, et kuuldu pole tavaline kõmin, vaid kuskil toimus tugev plahvatus.»

Helena: «Mina kuulsin teisipäeva pärastlõunal ebatavaliselt tugevat pauku. Olin kodus Tartus Veeriku linnaosas. Mõtlesin, et see pole äike, pigem plahvatus. Vaatasin aknast välja, kuid suitsupilve ei paistnud kusagil. Selle peale rahunesin maha. Kellaaega ma kahjuks ei fikseerinud. Sarnast plahvatuse heli olen elus vaid kaks korda kuulnud.»

Risto: «Kuulsin ka nimetatud ajal (tegelikult küll ilmselt minut varem) pauku, mis pälvis tähelepanu – tuli nagu õhust. Umbes nagu vanasti, kui Vene lennukid helikiirust ületasid, aga oli vaiksem. Miks jäi meelde? Hakkasime just laste ja ämmaga poodi minema ja mõtlesin veel, et küsin ämmalt, kas tema ka kuulis, aga siis hakkasime juba liikuma ja ma proovisin naisele helistada, et mida ta ka poest tahab. Pärast vaatasin logist kella: see oli 15.45.»

​Linda: «Ka mina kuulsin seda oletatavt raketipauku. Istusin lahtise akna all ja tegutsesin arvutis. Pauku kuuldes arvasin, et müristab ja avasin kohe lehe LightningMaps.org, et vaadata, kus äike liigub. Äikest Tartu ümber seal mõistagi ei olnud. Veebilehitseja ajalugu ütleb, et avasin selle lehe 15.46.»

J.K.: «Elame Haage järve külje all Tartumaal. Kuulsime päeval väga kõva põmakat, mis tundus ebatavaline. Umbes ühe tunni eest tiirutasid koperid seda piirkonda põhjalikult läbi otsides.»

Ermo: «Kindlasti oli Tartus kuulda valju pauku, aga siiski pisut varem kui 15.45, pigem 13.45.»

Hea tartlane või tartumaalane, kui ka sina kuulsid teisipäeval kella 15.45 paiku tavapäratult valju pauku, läkita sellest oma kirjeldus aadressile tartu@postimees.ee.