Tõenäoliselt liikus eksikombel väljatulistatud rakett selles kolmnurgas. Radarid seda ei näinud

Oletatav ala Eesti kohal, kus kogemata lendu läinud rakett võis lennata. Foto: Artur Kuus / Rannar Raba

Kapten Aivo Vahemets kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast nentis teisipäeva õhtul Tartu Postimehe usutlusele vastates, et praegu ei ole kellelgi aimu, kui kaugele võis lennata samal päeval Otepää kohal Hispaania hävitajalt kogemata välja lastud lahingurakett ja kas see võiks veel kusagil maapinnal ohtu kujutada. Küll aga kinnitas ta, et potentsiaalseks ohualaks võib nimetada sektorit, mis moodustub, kui vedada kaardile üks 100-kilomeetrine joon Otepääst põhja poole ja teine sama pikk loodesse. Nimelt on AMRAAM-tüüpi raketi lennukaugus kuni 100 kilomeetrit.

Vahemets rõhutas, et ta ei ole õhuturbespetsialist, kuid oli olemasolevale infole tuginedes veendunud, et Eestis paiknevad radarid ei olnud võimelised nägema ega jäädvustama eksikombel lendu läinud raketi teekonda. Kella 21.30 paiku esitatud küsimusele, kas oleks võimalik lähiajal leida kaitseväest inimene, kes oskaks sellekohastele küsimustele spetsialistina täpsemalt seletust anda, vastas Vahemets ebalevalt, et ilmselt on kellaaeg selleks juba liiga hiline.

Vaata juuresolevalt kaardilt ala, mida võib kaitseväe peastaabi kinnitusel kõnealuse intsidendi puhul pidada ohualaks. On tõenäoline, et joonte vahele jääva piirkonna kohal rakett lõhkes või sattus tervena maapinnale. Seejuures on oluline tähele panna, et piirkonda jääb ka suur soine Alam-Pedja looduskaitseala, mis on valdavalt inimtühi.