Greete Palgi: taksojuht on politseist väledam

Greete Palgi Foto: Margus Ansu

Mõne nädala eest otsustasin samuti nagu paljud eestlasedki väisata Viljandi folki, et lõõskava päikese käes etnorütmide järgi suve nautida. Folk oli tore, ei näinud vastupidi Eesti Päevalehe ajakirjanikule ühtegi ossi ega jahust nina ja ilmad ka hoidsid pidulisi. Küll aga pani üks vahejuhtum politseiga mind kukalt kratsima.

Laupäeva ööl vastu pühapäeva folgilt sõbrannaga magamiskohta jalutades nägime Sakala toimetuse maja juures üht noormeest, kellele valmistas isegi istumine raskusi. Tugevalt kahele poole kõikudes sättis ta end istuma. Ikka oli alkoholine pea kerele vist liiga raske ja nooruk lasi end selili. Vägijoogi osakaal paistis poisil veres suur olevat, et tekitas minus ja sõbrannas küsimuse, kas anda politseile temast teada. Noormees tõmbas veel endale nokatsi näo peale ja tahtis silma looja lasta. Säärases asendis oleks ta oksendades aga tõenäoliselt lämbunud, sel põhjusel helistasingi politseisse, leidsin, et kaineris oleks tal kindlam olla.

Dispetšer võttis kõne vastu ja selgitasin olukorda. Pärast seda küsis ta aadressi. Olen paar suve Sakalas töötanud ja polnud päris veendunud, et aadress on ikka Tartu 8. Ütlesin selle siiski dispetšerile, aga lisasin, et ehk ta saab üle guugeldada. Kästi oodata ja vaikus kestis vähemalt minuti. Hiljem katsetasin ise ja sain kümne sekundiga Sakala aadressi internetist kontrollitud.