Maire Koppel: hooldekodude õed tuleb võtta haigekassa palgale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Maire Koppel

FOTO: Kristjan Teedema

Hinnanguliselt ei saa viiendik eakatest iseseisvalt elamisega hakkama ning vajab iga päev hooldust. Rahvastiku vananemise ning oodatava eluea kasvuga võib see osakaal tulevikus suureneda. Meediast oleme viimase poole aasta jooksul palju kordi kuulnud, et hooldekodud on kallid, aga pole piisavalt õdesid, pole ka piisavalt kvaliteeti jne. Vähem on tähelepanu saanud see, et hooldekodud on järjest moodsamad, nüüdisaegsemad ning aastaks 2020 on kõik hooldusteenuse valdkonnas töötavad hooldajad kutsetunnistusega.

Tõsi, lisaks positiivsele on mitmeid murekohti, millest igaühe kohta võiks kirjutada eraldi artikli. Kuna hindade üle on meedias korduvalt arutletud, juhin tähelepanu ühele kriitilisele teemale – õdede puudumine hooldusteenuse osutamisel.

Eesti Vabariigis on täiesti eraldatud hooldusteenus (kuulub sotsiaalkindlustusameti haldusalasse) ja raviteenus (kuulub haigekassa haldusalasse). Eakas, kes täna lahkub haiglast ja homme vajab hooldusteenust, ei pruugi saada õendusteenust, sest haigekassa ei rahasta õendust hooldusteenuse pakkuja juures. Seda hoolimata sellest, et abivajaja on sama ravikindlustatud isik. Haigekassa jaoks on hooldusasutuses olev inimene sotsiaalkindlustusameti sihtrühm ja neid hooldusteenuse valdkonnas toimuv ei huvita.

Seega oleme seisus, kus hooldusteenuse pakkujad on valmis enda juurde õe tööle võtma, kuid ei ole kõigile asjaosalistele sobivat rahastamisviisi.

Seni on riigi sõnum olnud, et hooldekodud võiksid õe töötasu oma kuludest katta. Sellega kaasneb aga kaks küsimust. Esmalt, kuidas põhjendada seda, et haiglas töötav õde on rahastatud haigekassast, samas aga hoolekandes töötava õe töötasu haigekassa ei maksa. Teiseks ei lähe õe kutsestaaži hulka hooldekodus töötatud aeg.

On veel võimalus, et õe tasu on hooldusteenuse hinna sees. Hooldekodud on valmis võtma tööle õe, investeerima meditsiinivahenditesse ja muusse tarvilikku, kuid see tähendab hooldusteenuse hinna tõusu keskmiselt neljandiku võrra. Arvestades, et hinnad on juba niigi paljudele liiga kõrged, siis kas eakad, nende lähedased, omavalitsused oleksid valmis neljandiku võrra kõrgemat hinda tasuma? Vähe usutav.

Lahenduseks võiks olla ka see, et hooldusteenuse pakkuja taotleb õendushooldusteenuse osutamise loa, mis tõstab hooldekodu raviasutuse seisusesse. Kuid kahjuks on sellega tõsine probleem.

Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja liikmete kogemuse järgi ei sõlmi haigekassa enamasti hooldusteenuse pakkujaga õendushooldusteenuse osutamise lepingut, sest haigekassa väitel puudub õendushooldusteenuse kohtade mahu suurendamiseks rahastus. Pigem on viimastel aastatel õendushooldusteenuse ravikohtade mahtu vähendatud. Mahu vähendamisele arusaadavat selgitust pole.

Seega oleme seisus, kus hooldusteenuse pakkujad on valmis enda juurde õe tööle võtma, kuid ei ole kõigile asjaosalistele sobivat rahastamisviisi. Haigekassa ei ole valmis teenust rahastama, sest nende jaoks on tegu sotsiaalkindlustusameti haldusalaga ja õendushooldusteenuse rahastus puudub. Senised rahastajad (eakad, lähedased, omavalitsus) ei ole valmis neljandiku võrra suuremat kohatasu maksma. Kes oskab öelda, milline võiks olla sobilik lahendus?

Pigem on viimastel aastatel vänendatud õendushooldusteenuse ravikohtade mahtu. Mahu vähendamisele arusaadavat selgitust pole.

Kõige eelneva najal on kurbnaljakas, et haigekassal on tegevuskuludeks raha, mida kulutada nimevahetamisele. Kui palju õendushooldust saaks nimevahetuse summa eest? Meedias väljaöeldud haigekassa nimevahetuse eelarve on 200 000 eurot. Kui jagame 200 000 eurot õe miinimumtöötasuga (koos riigimaksudega umbes 10.45 tunnis) saame 19 138 õe töötundi. Need õe töötunnid abistaks päris paljusid hooldekodu elanikke.

Seega, kui haigekassa juht võtaks ette positiivse muutuse ja püüaks siduda hooldusel olevate inimeste meditsiinilise abi hooldusteenusega, saaks Rain Laanetist juht suure algustähega. Ja mis kõige olulisem, maksumaksja raha oleks kasutatud maksumaksja tervise säilitamisele. Nii kutsungi haigekassa juhti haigekassa tegevuskulude vaba rahaga likvideerima lõhet tervishoiu ja hoolekande vahel.

Tagasi üles