Meditsiiniturismi buumi annab veel oodata

Иллюстративное фото.

FOTO: SCANPIX

Venemaalt on Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakonda tulnud tänavu tosin sünnitajat, mullu oli neid viis. Arvestades aga seda, et aastas toob kliinikumis lapse ilmale üle kahe ja poole tuhande naise, on võõrsilt tulnute hulk väike.

Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakonna juhataja Fred Kirss ütleb, et kisa ja kära venelannadest sünnitajate ümber on suurem kui peaks – mingist buumist ei saa juttugi olla.

Kui püüda neid väheseidki fakte aga iseloomustada, siis käivad Venemaalt tulnud sünnitajad enne korra või paar Tartus arsti või ämmaemanda vastuvõtul ning on üldse väga koostöövalmid.

«Tartus meeldib neile meie uus maja ning avarad perepalatid,» ütleb ta.

Kirss tõi näite ühest Moskva abielupaarist, kes sõitis Tartusse varakult, rentis kolm nädalat enne oodatavat sünnitust siin korteri ning elas selles koos beebiga veel kuu aega pärast sünnitustki.

Võõrsilt tulnud pere maksab kliinikumis umbes 1200 euro suuruse arve, milles on tasu nii sünnituse kui ka perepalatis veedetud päevade eest.

Kirss märkis, et teatavasti on Moskva maailmas üks kalleimaid linnu ning kui seal soovida privaatsünnitust, siis algavad hinnad 10 000 dollarist, mis on üle 7200 euro. Välismaalasele maksab Tartu Ülikooli Kliinikumis sünnitus sama palju, kui see on kirjas Eesti Haigekassa hinnakirjas ehk normaalse sünnituse puhul 737 eurot.

Lätlannad valivad Valga

Lätlannad valivad sünnitama minnes aga nii mõnigi kord piiripealse Valga haigla.

Valga haigla juht Andres Sell märkis, et nende haigla sünnitajatest on lätlannasid ligi 70 protsenti ehk umbes 225 sünnitajast 160 on Lätist – just niisuguseks tõotavad kujuneda tänavused arvud.

Sell lisas, et Läti naiste sünnitusi ei võeta Valgas vastu siiski mitte Eesti sünnitajate arvelt, vaid Läti riik ostab neilt teenust ja keskhaigekassa maksab selle Valga haiglale välja. «See on meile lõppkokkuvõttes väga kasulik,» kommenteeris ta. «Läti sünnitajad annavad meile hea koormuse ning arstid ja ämmaemandad saavad suurema kogemuse.»

Üks põhjustest, miks lätlannad Eestisse tulevad, on see, et neil on siin odavam sünnitada. Lätis on sünnitamine osaliselt tasuline, lisaks küsitakse raha mitme protseduuri eest.

Mitte ainult sünnitajad

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst lisas, et eks Eesti meditsiini maine on idanaabrite silmis hea.

«Me teeme koostööd mõne meditsiiniportaaliga, kes meile Venemaalt patsiente vahendavad. Neid on aastas kokku aga vahest 10 kuni 20,» sõnas Ulst. «Tänavu on olnud meil üks patsient ka Gruusiast ja teine Kasahstanist.»

Ulsti sõnul satuvad siia nii mõnigi kord meeleheitepatsiendid, kes on oma riigi meditsiinis pettunud ja loodavad raha eest osta tervist, mida teinekord enam kuskilt võimalik osta ei ole. See puudutab onkoloogilisi ja kirurgilisi erialasid, ka uroloogiat.

Venemaa sünnitajate teema tõi aga ajakirjandusse pihkvalanna Irina Fadejeva, kes sünnitas 7. augustil Tartu Ülikooli Kliinikumis raseduse 25. nädalal 550 grammi kaalunud beebi. Venemaal talle abi ei osutatud ning lootust elusa lapse saamiseks ei antud. Otsus sõita Tartusse pärast seda, kui looteveed olid puhkenud, tulenes meeleheitest. Praeguseks kaalub laps 1900 grammi ja lähiajal lubatakse ta koju.

Irina Fadejeva on Fred Kirsile öelnud, et ta tahtis oma looga eelkõige tänada Eesti meditsiinitöötajaid, mitte tekitada skandaali.

Külalissünnitajad
• Venemaa sünnitajaid on tänavu Tartus olnud 12, eelmisel aastal oli neid viis.
• On tuldud Pihkvast, Novgorodist, Peterburist ja Moskvast.
Allikas: TÜ Kliinikum

Tagasi üles