Teadlane: kalad ei hukku Peipsi järves kuumalaine pärast

Surnud kalad Kauksi rannas.

FOTO: Ivo Kask

Viimase paari päevaga on vesi Peipsi järve kaldale uhunud massiliselt surnud kalu. Et kuumalaine vältab Eestis juba mitmendat nädalat, arvasid paljud teadlased, et kalad on surnud vee ülekuumenemise ja hapnikuvaeguse tõttu. Paraku lükkavad keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustikubüroo juhataja Aimar Rakko ja kalateadlane Teet Krause need väited ümber.

«Kõik viimased mõõtmisandmed ja faktid ei viita sellele, et kalad hukkusid kuuma vee ja hapnikuvaeguse pärast,» sõnas Aimar Rakko. Ta lisas, et senised arvamused Peipsi järve liiga kuumast veest ja vähesest hapnikust põhinevad pelgalt oletustel.

«Meil on tänased varahommikused Peipsi järve vee hapnikutaseme andmed, mis näitavad, et hapnikku on vees piisavalt,» sõnas Rakko.

Kalateadlane Teet Krause märkis, et täna varahommikul oli hapnikutase Peipsi järves 6,8-7,2 milligrammi liitri kohta. Kriitiline on olukord siis, kui hapnikutase langeb vees alla viie milligrammi liitri kohta.

Randadesse uhutud kaladest on enamik kiisad, pisemad ahvenad ja kohad. «Peipsi järves on 37 liiki kalu, kuid surnult randa uhutud kalu on vaid kolme-nelja liiki,» märkis Aimar Rakko.

Ta lisas, et Peipsi järves pelgavad enim hapnikuvaegust haugid, keda kaldale uhutud surnud kalade seas ei leidu ning sellega langeb ära versioon, justkui oleks Peipsi hapnikutase väga madal.

Ka oli varasemates artiklites juttu, et vetika vohamine ja vee õitsemine suurendavad hapnikukadu, kuid selle lükkas Aimar Rakko ümber. «Peipsi ei õitse, sest puudub tuulevaikus. Kui tuult poleks, on väga kiire vetikate vohamise oht, kuid praegu on Peipsil iga päev lainetus,» lisas ta.

Aimar Rakkol on massiliselt surnud kalade randa sattumise kohta hoopis teine versioon. Praegu käib Peipsil usin rääbisepüük ning on käes mõrravahetuse aeg. «Randa sattunud surnud kalad on enam-vähem ühes mõõdus, mis viitab sellele, et mõrravahetusega on mõrras surnud kalad vette sattunud,» lisas ta.

Rakko täpsustas, et kalamehed pole midagi valesti teinud. «Väikeste kalade hukkumine peenesilmalises mõrras on üsna paratamatu,» märkis ta. «Mõrras on kaladel kitsas, seal silkudena pütis koos kinni olles ei jätku paratamatult kõigile piisavalt hapnikku ning need isendid saavadki hukka.»

Olukorda võimendas ka asjaolu, et nädala alguse päevil puhus tuul Peipsil kagust ja idast, mistõttu sattus hulk kalu just Kallastele ja Kauksi randa. «Homme pöördub tuul läände, seega on surnud kalad siis juba Venemaa mure,» sõnas Rakko.


 

Loe ka neid

Tagasi üles