Täna südaööl algas Eestis karujahi hooaeg. Esimese karu lasksid Tammistu jahiseltsi kütid juba 1. augusti esimestel tundidel.
Tartumaa jahimehed tabasid esimese mesikäpa karujahi hooaja esimestel tundidel
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
1. august 2018, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammistu jahiseltsi esimees Mati Mõttus rääkis, et täna öösel kütitud karule olid Tammistu piirkonna jahimehed ammu silma peale pannud.
«Lastud karu oli üks paras patune sell siin kandis, lõhkus ühel jahimehel mitu mesitaru ära,» rääkis Mõttus.
Tammistu jahipiirkonnas kütitud karu passisid tänase päeva esimestel tundidel vennad Fredi ja Vallot Kaasik, kellest viimase nimi läks karu tabanud jahimehe lahtrisse kirja. Kütitud mõmmiks oli 3,5-aastane ja 160 kilo raske isakaru.
Karusid on palju ja mulle jääb arusaamatuks, miks neid laskmislube ikka veel nii vähe välja antakse, lisas Mati Mõttus.
«Ega siis karud metsas ela, karud elavad meil külas,» muheles Mati Mõttus. Ta selgitas, et karu tabasid vennad Kaasikud Tammistu küla keskel asuvalt kaerapõllult.
Selle tabamusega on Tammistu jahipiirkonnas karujahi hooaeg lõppenud. Tartumaa teistes jahipiirkondades võib sel aastal küttida veel kolm karu.
Mati Mõttus selgitas, et neil olnuks võimalus eile ööga lausa neli karu lasta, kuid nende jahipiirkonnas oli luba lasta vaid üks karu. «Karusid on palju ja mulle jääb arusaamatuks, miks neid laskmislube ikka veel nii vähe välja antakse,» lisas Mõttus.
Keskkonnaamet andis sel korral 61 mesikäpa küttimise luba, mida on eelmise aastaga võrreldes viie võrra rohkem. Siiski jäi Tartumaal mullusega võrreldes küttimiskvoot samaks ning Jõgevamaal võib eelmise aastaga võrreldes lasta ühe karu hoopis vähem.
Eelmisel sügisel hindas keskkonnaameti ulukiseire osakond Eestis karude arvuks 700, sama mis aasta varemgi. Karu käekäigu üks indikaatoreid on sama-aastaste poegadega pesakondade arv.
Karu küttimise kvoodid maakonniti
Harju maakond – 9
Hiiu maakond – 0
Ida-Viru maakond – 14
Jõgeva maakond – 5
Järva maakond – 5
Lääne maakond – 0
Lääne-Viru maakond – 11, neist kaks on eriloa alusel juulis juba kütitud
Põlva maakond – 4
Pärnu maakond – 2
Rapla maakond – 4
Saare maakond – 0
Tartu maakond – 4
Viljandi maakond – 3
Valga maakond – 0
Võru maakond – 0