Ihaste elanikud linnajuhtidele: lõpetage meie rohealade kallal vägivallatsemine

Triin Lepp, Erik Mägi, Lenne Rähn-Kuusik

FOTO: Erakogu

Ihaste elanikud on ärevil, sest kavandatav uuselamurajoon jätab nad ilma ühest viimasest seal kõrguvast metsatukast. Uusarendusvastasele petitsioonile on allkirja andnud 1700 tartlast. Petitsioonile alla kirjutanute nimel saatsid Triin Lepp, Erik Mägi ja Lenne Rähn-Kuusik linnapeale avaliku kirja.

Lugupeetud Tartu linnapea härra Urmas Klaas!

Pöördume Teie poole seoses Tartu linna Ihaste linnaossa planeeritava uusarendusega aadressil Hipodroomi 4. Tegemist on aastakümneid ühiskasutuses olnud metsaga, millel on Ihaste kogukonnale, aga ka kogu Tartu linnale märkimisväärne tähendus. Detailplaneeringuga, mille Tartu linnavolikogu 28. juunil vastu võttis, on sinna planeeritud 28 elamukrunti ning mets väheneb ligi poole võrra.

Tartu linna arengukava rõhutab linnalooduse, rohe- ja puhkealade olulisust. Tartu on looduslähedane linn ning Tartu teevad omanäoliseks lisaks Tartu ülikoolile, Toomemäele ja Emajõele ka eripalgelised linnaosad. Ihaste tunnusmärgiks on selle rajamisest saadik olnud rohelus ja männid.

Lubate miljööväärtusliku linnaruumi kujundamisel kaasata planeerimisprotsessi ka aktiivseid linlasi. Siinkohal tahabki Ihaste kogukond teada anda, et ei ole nõus planeeritud muudatustega kõnealuses metsatukas. Ihaste on ainus linnaosa Tartus, kus ei ole tervishoiu- ega haridusasutusi, samuti ei olnud Ihastes kuni alles hiljutise ajani ühtegi toidupoodi. Ohutu kergliiklemine Uus- ja Vana-Ihaste vahel on keeruline, kuna teed tuleb jagada autodega. Ilmselt lasteaeda, algkooli, kogukonna- või perearstikeskust siinkandis me niipea ei näe.

Ihaste on aga ainus linnaosa Tartus, kus on niivõrd palju metsa, niitu, sood ja luhta – ja see kõik on vähem kui tunnise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Ihaste eripära ongi linnalooduse mitmekesisus, mis on suur väärtus ka võrdluses Euroopa teiste linnadega. Siin elab palju linlasele tuttavaid loomi, nagu näiteks konnad, siilid ja nahkhiired, kuid kõnealusel planeeringualal kasvab ka kaitsealuseid taimeliike.

Ei taha ajaloo kordumist

Keskkonnaregistri andmetel paiknevad planeeringualal Hipodroomi 4 mägi-piimputke püsielupaiga sihtkaitsevöönd ja mitmed muud kaitstavad loodusobjektid ning keskkonnaministri käskkirjaga 23.03.2015 nr 289 algata- ti ka Hipodroomi 4 püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlus.

Paraku ei saa elustiku inven­­- tuurita väita, et ehitustegevus seal elavatele liikidele mingit mõju ei avalda. Keskkonnaamet on väljendanud Tartu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes, et planeeritava Hipodroomi 4 mägi-piimputke püsielupaigaga tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Ehitustegevus võib eeskätt veerežiimi muutuste tõttu mõjuda kaitstavale taimele negatiivselt. On muret tekitav, et kõrval asuval ehitusalal, Hipodroomi arenduses, on dokumenteeritud mägi-piimputke hävimine just ehitustegevuse tagajärjel. Samuti paikneb lähipiirkonnas Natura 2000 ala koos seal pesitsevate kaitsealuste lindudega, kelle toiduotsingud viivad neid ümbruskonna rohealadele, mille hulka kuulub ka kõnealune metsatukk.

Ihaste kogukond mäletab hästi 2001. aastal toimunud ratsaspordikeskuse müüki, arendajate tolleaegseid lubadusi looduse säilitamise osas elanikele ja linnale. Paraku on nüüdseks kogu Hipodroomi 4 kinnistust üle tee asuv endine metsaala täis ehitatud. Inimestel on meeles seegi, kuidas ka teised varem mänguväljakuteks, spordiplatsideks ja parkideks määratud ühiskondlikud alad liikusid sujuvalt arendajate omandusse, kes selle kunagise ühisvara mändidealuse luksusliku miljöö nime all kallilt maha müüsid.

On muret tekitav, et kõrval asuval ehitusalal, Hipodroomi arenduses, on dokumenteeritud mägi-piimputke hävimine just ehitustegevuse tagajärjel.

Ihaste kogukond tahab ajaloo kordumist kindlasti vältida, sest samade skeemide jätkudes ei jää peagi arendajate uhkeis loosungeis mainitud Ihaste mändidest alles enam ühtegi.

Rikutud veerežiim seab ohtu alles jääva taimestiku ning hakkab valmistama naaberkruntide elanikele rohkelt muret kevadise suurvee ajal. Taanduv metsarinne avab müra-, saaste- ja tuulekoridorid, säiliv kõrghaljastus muutub tundlikuks tuulemurdudele. Praegu metsa juures asuv Männimetsa nime kandev bussipeatus ja piki metsa kulgev Männimetsa tee vajavad siis ümbernimetamist, sest neile nime andnud puistut enam ei ole.

Napp teavitustöö

Mõistame, et kõnealune planeeringuala on eraomand, kuid ühtlasi näeme ka seda, et nüüdseks on kõik esialgsed õigusjärgsed omanikud asendunud erinevate kinnisvara- ja ehitusfirmade ning nendega seotud isikutega. Me ei oleks vastu, kui esialgsed omanikud oleksid rajanud sinna metsa oma kodud, kuid neile selleks võimalust ei leitud.

Oleme kogunud petitsioon.ee keskkonnas elektrooniliselt 1300 ning lisaks 400 paberil allkirja detailplaneeringu lõpetamise ja kõnealuse maa sihtotstarbe üldkasutatavana ennistamise poolt. Kindlasti peame äärmiselt tähtsaks planeeringualal elustiku inventuuride tegemist ja keskkonnamõju hindamist ning vajadusel kaitsealustele liikidele looduskaitseliste piirangute kehtestamist.

Tegemist on olulise osaga Tartu miljööst, mille märkimisväärse muutmise otsus on tehtud linlaste arvamust küsimata, teavitustöö on olnud napp. Paljud Vana-Ihaste elanikud ei kasuta internetti ega olnud planeeritavatest muutustest teadlikud allkirjade kogumise hetkeni. Meiega on ühendust võtnud ka mitmed loodus- ja keskkonnateadlased ja erialaspetsialistid ning avaldanud suurt hämmeldust praeguse detailplaneeringu ning puudulike inventuuride üle.

Pürgides Euroopa kultuuripealinnaks 2024. aastal, soovib Tartu esile tuua linnaloodust ja liigirikkust, samuti loodussäästlikke eluviise ning kogukondade eripära, ometi podiseb linnaisade peades samaaegselt Tartu väärtuslikema ja liigirikkaima metsa raiumisplaan. Kas «ellujäämise kunstide» alla siis ei kuulugi kaugele vaatav, tulevaste põlvedega arvestav mõtteviis?

Ootame Teilt, härra linnapea, tagasisidet oma pöördumisele ja kiireid tegusid, mis oleksid kooskõlas linna püstitatud eesmärkidega looduskeskkonna säilitamisel ning kogukonna kaasamisel ja aitaksid lõpetada vägivalla meie rohealade vastu, mis on kujunenud Ihaste identiteediks.

Linnapea Urmas Klaasi vastus Ihaste elanike kirjale

Linnapea Urmas Klaas.

FOTO: Margus Ansu

Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kinnistule oli elamuala kavandatud juba 2005. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga ning elamumaa on see ka linna praegu kehtivas üldplaneeringus, mis kehtestati vähem kui aasta tagasi, eelmise aasta sügisel. Mõlema üldplaneeringu koostamise käigus korraldati rohkelt avalikke väljapanekuid ja piirkondlikke arutelusid, milles ka Ihaste elanikud, sealhulgas Ihaste selts, aktiivselt osalesid. Kõne all oleva ala kohta ei esitatud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet.
Krundid Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a on eravalduses. Linn on saavutanud omanikuga kokkuleppe, et 60 protsenti kinnistust jääb hoonestamata pargialaks. Seega on kruntide omanik loovutanud avalike huvide tarbeks üle poole endale kuuluvast maast.
Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a detailplaneeringu algatas Tartu linnavolikogu 2004. aastal ja juba algatamise otsuses on kirjas, et alast on lubatud hoonestada ligi 40 protsenti. Seega on planeeringut menetletud 14 aastat ning selle koostamise käigus on tehtud tihedat koostööd nii otseste naabrite kui ka teiste asjast huvitatutega. Üksikasjaliselt on läbi töötatud maa-ala pinnase- ja sademeveelahendus – just selleks, et piirkonna elanike olud paraneks, mitte ei halveneks.
Kindlasti on linnahaljastus ülioluline ja seetõttu on ka selles planeeringus avalikuks kasutuseks määratud nii puhkeväärtuslikku kui loodushoiuväärtuslikku haljasala. Lisaks on ka elamukruntidel piiritletud alad, kus tuleb säilitada kõrghaljastus. Arendaja on võtnud endale kohustuseks avaliku mänguväljaku ehitamise, mida piirkonna elanikud on soovinud.
2004. aastal, mil detailplaneering algatati, tehti toonase planeerimisseaduse alusel ka keskkonnamõju hindamine. Samuti on planeeringu koostamise käigus palju kordi suheldud keskkonnaametiga, mis andis eelmise aasta septembri lõpus praegusele lahendusele tingimusteta kooskõlastuse.
Kehtiva üldplaneeringuga on Ihastesse kavandatud kooli maa Pallase ja Näsiniine tänava vahelisele alale ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste maa Tartu tammiku tagusele alale. Linnalisust ja mitmekesisust toovad Ihastesse kindlasti ka Lammi tänava äärde kavandatavad äri- ja teenindusettevõtete ning väikeettevõtluse maad ning kultuuri- ja spordiasutuste maa kasutuselevõtt taga-Annelinnas. Ihastes säilivad haljasalad ja parkmetsad on samuti üldplaneeringus ette nähtud.
Ihaste linnaosa areneb koos Tartuga. Mõistagi võtab aga veel hiljuti aianduskooperatiividena toiminud ning suures osas avalikkusele suletud ala linnalikuks muutumine aega.

Loe ka neid

Tagasi üles