Kalurid loodavad riigilt suuremat tuge

Leo Aasa viiest mõrrast saadud kolm väiksepoolset angerjat maksavad kokkuostus umbes 12 eurot.

FOTO: Margus Ansu

Kui Võrtsjärve kalur Leo Aasa läinud kolmapäeval järvest viis mõrda välja tõmbas, leidis ta neist kokku kolm angerjat. Alamõõdulise kala piiri vaid paari sentimeetriga ületanud angerjad kaalusid igaüks 300 grammi ümber.

Kuigi tänavu kujuneb Aasa hooaja kogusaak mullusega võrreldes umbes sama suur, kuni 300 kilo, on tendents ilmne: kõrgelt hinnatud usjat kala, mis aitab riigile ära maksta enam kui 300-eurose püügiõiguse tasu mõrra pealt, jääb aina vähemaks.

Võrtsjärve loodenurgas Valma külas elav Aasa rehkendab, et kokku võib tal tänavuseks saagiks kujuneda 300 kilo angerjat, veerandsada aastat tagasi sai ta oma 15 mõrraga poolteisetonniseid saake. Aasa külanaaber Eero Kullas väidab, et tema väljapüük on selle ajaga kukkunud üle kümne korra.

«Arvata on, et angerjamajandus hääbub, sest tasuvus kaob,» tõdeb Kullas. «Riik peaks otsustama, kas selle säilitamine on oluline ja kui on, siis hakkama igal aastal angerjate taasasustamist rohkem toetama.»

Kulukoorem teistpidi

Võrtsjärve kalurid tahavad, et nende panus angerjate siseveekogudesse asustamisel väheneks ning riik maksaks kinni vähemalt kaks kolmandikku iga-aastasest mitme miljoni kroonisest asustuskulust.  Esimest korda eraldas riik sel aastal ligi 64 000 eurot Euroopa Kalandusfondilt saadud raha, mille eest osteti ja lasti septembri lõpul Võrtsjärve ja Saadjärve ning Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järve ligi 170 000 kümne kuni viieteistkümne sentimeetri pikkust ettekasvatatud angerjat. Umbes 90 protsenti neist asustati Võrtsjärve.

Kevadel kulutati aga kaks korda suurem summa 620 000 klaasangerja sissetoomiseks Inglismaalt. Selle raha olid maksnud kalurid püügiõiguse tasudena ise. Niisiis jaotub asustuskulu praegu vastupidi: kolmandiku katab riik euroabist ja kaks kolmandikku tuleb kalureilt.

Kutseliste kalurite hinnangul õnnestub neil välja püüda maksimaalselt 15 protsenti Võrtsjärve lastud angerjast. Osa angerjaid püüavad välja harrastajad Võrtsjärvest, aga ka Emajõest, Peipsist ja teistest veekogudest. Paljud väikesed angerjad lõpetavad elutee haugide kõhus, paljud lahkuvad Võrtsjärvest hiljemalt suguküpseks saades, et võtta ette tee Sargasso merre.

Kutselisi kalureid ühendav MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegi riigikogule ettepaneku muuta keskkonnatasude seadust, et kutseliste kalurite osalus angerjate asustamise kinnimaksmisel jääks vahemikku 25–33,3 protsenti. Lisaks leiavad kalurid, et Võrtsjärvel lubatud mõrdade piirarv tuleks langetada 324 pealt 280 peale.

Leo Aasa sõnul on ilmne, et vanamoodi edasi lastes ei saaks jääda Võrtsjärvele tegutsema 45 kutselist kalurit. Supp jääks liiga lahjaks ja paljud peaksid otsima endale muu tegevusala.

Aasa sõnul on kalurid ka veendunud, et õige oleks tuua Võrtsjärve ainult mõnesentimeetrist klaasangerjat, sest kasvanduses kiirelt suuremaks nuumatav kala jääb loodusliku toidu hankimisel esialgu hätta. Aasa arvates on täielik rumalus asustada farmiangerjaid sügisel.

Kes püüab, see maksku

Eero Kullas omakorda rõhutab, et angerja kui elatusvahendi allesjäämine eeldab ka sissetoodavate maimude koguse mitmekordistamist tasemele, kus see oli valdavalt aastail 1977–1989 ning hooti ka vahemikus 1993–2001.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ütles, et ministeerium on olnud kogu aeg seisukohal, et angerjate asustamise peavad maksma kinni eelkõige kasusaajad ehk kalurid, ega kavatse seda muuta.

«Vaevalt et angerjakilo Eesti maksumaksjale sellest odavamaks läheks, kui maksumaksja raha eest asustama hakata,» arutles Soome.

Angerjamõrra maks
• Vastavalt keskkonnatasude seadusele tuleb kutselistel kaluritel maksta iga angerjamõrra pealt tasu, mis lähtub varasemail aastail angerjate taasasustamiseks tehtud kulutustest ning väljapüütud kogustest mõrra kohta.
• Tänavu tuli Võrtsjärvel maksta ühe mõrra pealt 340,77 eurot, Saadjärvel 376,95, Kuremaa järvel 304,47, Kaiavere järvel 353,62 ning Vagula järvel 366,27 eurot. Järvede väljavooludele jõesuudmeisse pandud mõrdadelt tuli maksta 638 eurot.
• Kooskõlastusringil oleva valitsuse määruse eelnõu järgi on 2012. aasta mõrramaks Võrtsjärvel 372,04 eurot, Saadjärvel 414,03, Kuremaa järvel 335,74, Kaiavere järvel 404,52 ning Vagula järvel 414 eurot.
Allikas: keskkonnaministeerium
 

Tagasi üles